See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF9301
ETF9301 "Uuenduslikud instrumendid lepinguliste suhete reguleerimisel mitmetasandilises Euroopas ja nende mõju Eesti eraõiguse süsteemile (1.01.2012−31.12.2015)", Irene Kull, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF9301
Uuenduslikud instrumendid lepinguliste suhete reguleerimisel mitmetasandilises Euroopas ja nende mõju Eesti eraõiguse süsteemile
Modern instruments for regulating contractual relations in multi-level Europe and their influence on Estonian private law system
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS144 Tööstus- ja kaubandusõigus5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201511 400,00 EUR
45 600,00 EUR

Võttes arvesse Euroopa lepinguõiguse ühtlustamisel toimunud olulist muudatust ühtlustamise tasemes ja vormis - Euroopa müügilepingute ja müügiga seotud lepingute seaduse (OI) ettepaneku tegemist Euroopa Komisjoni poolt -on äärmiselt oluline uurida selle protsessi sisemist arengut, teoreetilisi aluseid ja mõju Eesti eraõigusele ning lepinguõigusele eriti. Kuna OI laieneb mitte ainult tarbijatele vaid ka ettevõtjatele, siis uuritakse projektis, kuidas uus instrument tagab õiguskindlust nii siseriiklikes kui piiriülestes tehingulistes suhetes tarbijatega ning ettevõtjate vahel. Uuritakse, mis on selle instrumendi eelised ja puudused võrreldes varasemalt väljatöötatud ja kasutusel olevate instrumentidega nii tarbijate, väikeettevõtjate kui ka suurte ettevõtjate jaoks. UUritakse ka uue instrumendi mõju Eesti siseriiklikule õigusele, kuidas neid peaks tõlgendama Eesti kohtud, milliseid probleeme toob kaasa uus instrument piiriülestes tehingutes Eesti õiguse kontekstis. Peamised probleemid, millega projekti raames tegeldakse, on erinevused Euroopa Liidu liikmesriikide õigussüsteemides, millised on seal peamised õiguslikud probleemid ja kuidas mõjutab OI siseriiklikku õigust; kas OI üldsätted on kohaldatavad ka teiste lepinguliikide üldosana, millised lepinguliigid peaks olema samuti reguleeritud ühtse EL instrumendiga. Projekti raames analüüsitakse OI ja olemasoleva aqcuis vahekorda, selle eeliseid, tarbijaõiguste kaitsetaset, rahvusvahelise kaubanduse mudelseaduste (PECL, DCFR, UPICC) ning konventsioonide vahekorda OI-ga. Uurimisülesandeks on ka Eesti eraõiguse ülikohustuslike normide ja OI vahekord. Uuritakse ka instrumendi kasutamise mõju Eesti siseriiklikule õigusele ja vastavate kogemuste kohaldamist teistes liikmesriikides, kuivõrd on see praktika kohaldatv mudelina teiste riikide õiguskordade kontekstis. Eesmärgiks on ka uurida, millised asjaolud võiksid olla takistuseks instrumendi kasutamisel piirülestes tehingutes (keel, vahemaa, kultuur jne). Omaette suunaks on ka jõustamisega seotud probleemid. Samuti uuritakse ühinguõiguse ühtlustamise mõju ühtlustamisele suunatud instrumentide kasutamisele piiriülestes tehingutes EL siseturul, kas kaubandustehingutes OI kasutamine Eestis võiks olla ja millises osas eeskujuks teistes riikides asuvatele ettevõtjatele ning milliseid seadusemuudatusi tuleks sisse viia Eestis. Uuritakse ja üldistatakse ka Eesti kohtupraktikat ning tarbijaõiguse olulisemaid arenguid.
Given the increasing significance of the harmonization of European contract law, the applicability of the new instrument -European sales and sales related contract law (OI) will be investigated under this project. As OI will apply not only to b2c but also to b2b contracts, this project sets out to investigate if and how could the EU instrument increase legal certainty, how this legal instrument can foster the cross-border trade, what are the main advantages and disadvantages of the new legal regime in comparison with the previous instruments (consumers, SME-s and big businesses), how these rules will influence the legal regulation of contractual relations in Estonian legal system, how should the rules of this new instrument be interpreted by Estonian courts and what additional legal problems related to the use of new regime in cross-border transaction with may arise in practice in connection to Estonian law. The main objectives of the project are the problems of legal diversity among Member States, what are the main problems under the new regime and how the rules of general contract law could be used as general part for other contracts which should be also covered with EU law. Also the advantages of a new instrument to the already existing consumer aquis, consumer protection in Estonia and business law instruments like CISG (UNCITRAL Convention on the International Sale of Goods), UPICC and PECL should be investigated. Special field of research should be application of rules under Rome I: identification of mandatory rules of Estonian contract law, the main legal problems concerning using OI as applicable law in cross-border contracts and weather the developments in adaption of the optional instrument by the business contractors and consumers in Estonia and also court practice can be used as a model in other legal systems; what are the main obstacles to accept the new OI as applicable law (language, distance, culture etc). Research will be dedicated to enforcement problems. Also measures provided for by European and Estonian company law in protection of different interests of businesses will be analyzed; weather the developments in adaption of the optional instrument by the business contractors and consumers in Estonia can be used in other legal systems;what changes should be done in substantive and procedural law. Also Estonian court practice and developments in consumer protection will be described and analysed.
Grantiprojekt põhineb hüpoteesil, mille kohaselt on Euroopa Liidu lepinguõiguse ühtlustamise eelduseks uute instrumentide kompileerimine üldiselt tunnustatud lepinguõiguse instituutide baasil. Euroopa ühise müügiõiguse määruse ettepanek vastas oma olemuselt mudelile, mis oleks võimaldanud luua mitmetasandilises Euroopa eraõiguses uus tasand. Kuna tegemist oli uue nähtusega Euroopa eraõiguses, uuriti instrumenti võrdluses traditsiooniliste siseriiklike õigussüsteemidega, et pakkuda välja lahendused, mis tagaks uue instrumendi toimimise kavandatud eesmärkide saavutamisel. Projekti kolmandal aastal otsustas EK loobuda uuest tasandist ning kasutada teisest õigust lepinguõiguse ühtlustamise meetodina. Uurimistöö tulemusel jõuti järgmistele järeldustele: 1) EK poolt välja töötatud EMÜ sisaldas mitmeid vastuolusid ja lünki, mis oleksid kaasa toonud instrumendi iseseisval kohaldamisel raskusi, probleemne oleks olnud rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamine ning instrumendi ühetaoline kohaldamine piiriülese turu osaliste jaoks. 2) Võttes arvesse EL lepinguõiguse ühtlustamise taset oleks aga EMÜ olnud oluline instrument vähendamaks ebaõiglast tugevama kauplemispositsiooni ärakasutamist. EMÜ oleks andnud VKE-dele tarbijatega lähedase õigusliku kaitse, soodustanud piiriülest kauplemist ja suurendanud perifeersete õigussüsteemide konkurentsivõimet. Eriti oluline oleks olnud uus instrument ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise tõkestamisel EL ja liikmesriikide kohtupraktikas. 3) lepinguõiguse ühtlustamise uued instrumendid peavad olema toetatud ühinguõiguslike võimalustega piiriülese tegevuse arendamisel. 4) Eesti õiguse kogemused on kasutatavad eeskujuna Euroopa Liidu ühise õiguse instrumentide kujundamisel. 5) Kohtud peavad hakkama enam tuginema põhjendustes rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohtadele ning lahendustele teistes riikides. 6) mitmetasandilisus on oluline eelkõige digitaalkeskkonnas tehtavate tehinguliste suhete subjektide huvide kaitsmiseks (platvormilepingud, digitaalsisulepingud).