See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-14
EKRM04-14 "Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded (1.01.2004−31.12.2008)", Risto Järv, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKRM04-14
Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.200470 000,00 EEK (4 473,82 EUR)
01.01.2005−31.12.2005100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2006−31.12.2006100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2007−31.12.2007100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2008−31.12.2008208 000,00 EEK (13 293,62 EUR)
36 940,92 EUR

Projekti eesmärgiks on panna alus eesti muinasjutuväljaannete seeriale, projekti jooksul avaldatakse kolm akadeemilise väljaande köidet. Projekt on jätkuks 2003 riikliku programmi Eesti keele ja rahvuskultuur raames alanud samanimelisele projektile. Eesti imemuinasjuttude (Aarne-Thompsoni kataloogis vahemik AT 300-749) kaks köidet ilmuvad aastatel 2005 ja 2006. Seejärel asuvad töörühma liikmed teiste muinasjutuliikide akadeemiliste publikatsioonide ettevalmistamisele, aastal 2008 ilmub rumala hiiu/kuradi muinasjuttude (AT 1000-1199) väljaanne. Kaasajal ennekõike lastefolkloori kuuluvad imemuinasjutud on endisaegses pärimusühiskonnas olnud enamasti täiskasvanute folkloorseks meelelahutusvahendiks, mis võrreldes muu jutufolklooriga — naljandid, muistendid, loomamuinasjutud jne - on suhteliselt pikad, väljaarendatud sü˛eega narratiivid. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi on kogutud ühtekokku ligi 5500 imemuinasjuttu, mille kogumaht on hinnanguliselt ligi 18 000 tinglehekülge. Eesti folkloorikogumise suurkuju Jakob Hurt seadis omal ajal rahvuslikuks eesmärgiks kogu kogutud rahvaluule avaldamise trükis Monumenta Estoniae Antiquae sarjas ning seda tööd on järgemööda folkloristide poolt tehtud - ilmunud on regilaulude, muistendite, vanasõnade ja mõistatuste köiteid. Eesti muinasjutuvaramu mahukust ning kaasaja elektroonilise publitseerimise võimalusi arvestades tundub muinasjuttude trükis avaldamise puhul otstarbekam, piirduda erinevate antoloogiatega, millest olulisim olekski ühe alaliigi kõiki jututüttpe esindav tüübiantoloogia. Sarnaselt on toiminud näiteks lähinaabrid soomlased: neilt on aastatepikkuse töö tulemusena (1972-2000) ilmunud kuus köidet tüübiantoloogiaid eri jutuliikide kohta. Eestis on ühe alaliigi kõiki jututüüpe representeerivana seni ilmunud ainult loomamuinasjuttude (AT1-AT298A*) antoloogia, 1997, aastal Pille Kippari koostatud Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutud. Muinasjututekstide arvukus ja pikkus on tinginud eeltööde mahukuse ning senine finantseerimise määr tinginud tööde pikaajalise kestvuse. Taotletava projekti põhi- ja kaastäitjad alustasid esmaste töödega imemuinasjuttude tüpoloogia korrastamist viis aastat tagasi. 1999-2002 toimus taotleja juhtimisel töö Eesti Teadusfondi grandiprojekti Eesti imemuinasjutud (nr 3894) raames, 2003 a. algas töö programmi Eesti keele ja rahvuskultuur toel. Emeriitprofessor Pille Kippar on seni tegutsenud ühena projekti konsultantidest. Teiste täitjate puhul on tegu noorema uurijatepõlvkonnaga, kellelt on lisaks sisestus- ja üpologiseerimistööle ilmunud mitmeid teadusartikleid erinevate imemuinasjutuaspektide kohta (kirjanduse mõju jututraditsioonile, soolised erinevused mees- ja naisjutustajate puhul jm). Kui väljaande ettevalmistamise esimestel aastatel oli pearõhk elektroonilise tekstikorpuse loomisel ning tekstide digitaliseerimisel, siis nüüdseks on sellega jõutud lõppjärku, korpuses sisaldub 4800 teksti (ühtekokku enam kui 15000 lehekülge, mis moodustab imemuinasjututekstidest hinnanguliselt 87%), 2003. aastal alustati senise tüpoloogia süstemaatilist korrastamist. Taotletava projekti käigus tuleks 2004. aastal lõpule viia käsikirjaliste tekstide sisestustöö, 2004-2005 litereerida muinasjuttude helilindistused ning lõpetada tüpoloogia ja autentsusregistri koostamine. Projekti väljundina on kavas publitseerida imemuinasjuttude kaheköiteline väljaanne, kus on avaldatud kaks autentset teksti igast Eestis esinevast jututüübist. Vastavalt rahvusvahelisele tavale esitatakse kommentaarides andmed iga jututüübi leviku, rahvusvaheliste paralleelide ja olulisemate trükis esinenud variantide kohta. Esimeses köites avaldatakse imemuinasjututüübid vahemikus AT 300-499, selles sisalduvad saatesõnad eesti imemuinasjuttudest üldiselt ning nende kogumisloost (Risto Järv), imemuinasjuttude seosest jutustajate reaalse eluga (Kärin Krondel) ning silmapaistvamate antoloogias esindatud jutustajate stiili erijoonte analüüs (Pille Kippar). Teise