See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7298
ETF7298 "Hübriidhaavikute produktsioon ja looduslik mitmekesiusus (1.01.2008−31.12.2011)", Hardi Tullus, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.
ETF7298
Hübriidhaavikute produktsioon ja looduslik mitmekesiusus
The prodactivity and biodiversity of hybrid aspen plantations
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008315 600,00 EEK (20 170,52 EUR)
01.01.2009−31.12.2009302 976,00 EEK (19 363,70 EUR)
01.01.2010−31.12.2010302 976,00 EEK (19 363,70 EUR)
01.01.2011−31.12.201119 363,20 EUR
78 261,12 EUR

Uuritakse hübriidhaava (Populus x wettsteinii Hämet-Ahti) kui Eesti tingimustes uudse puuliigi biomassi produktsioonivõimet ja istandike looduslikku mitmekesisust. Uurimus vastab maailma metsanduse üldtendentsile toota üha enam puidupõhist biomassi intensiivmeetodil majandatavates istandikes eesmärgiga vähendada C-emissiooni fossiilsetest kütustest ning pehmendada majandamise survet looduslikele metsadele. Tegemist on metsa lühikese raieringiga majandamise esmanäitega Eestis, uuritavad kultuurid on 9-13 aastat vanad ja planeeritava raieringi (20-25 aastat) suhtes keskealised. Katsealad asuvad endistele põllumajanduslikele maadele rajatud, erinevatel muldadel kasvavates istandikes. Hübriidhaabade kasvukiirust ja istandike taimkatte suktsessiooni võrreldakse samavanuste ja samadel muldadel kasvavate arukase kultuuride ja looduslike puistutega. Selgitatakse hübriidhaava reageerimist globaalse soojenemise erinevate stsenaariumite korral, tehes seda maailmas unikaalsel metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise katsealal (FAHM), suuremahulise kompleksuuringu raames koostöös teiste teadlasrühmadega Eestist ja välismaalt. Analüüsitakse hübriidhaava kasvatamisega seotud keskkonnariske. Uuritakse hübriidhaava taim-muld suhteid endisel põllumaal ühevanuselistes monokultuurides. Selgitatakse hübriidhaava toitainete nõudlust erinevatel põllumuldadel. Selgitatakse biomassi produktsioonivõimet limiteerivad faktorid istandike erinevatel arenguetappidel. Uuritakse istandike struktuuri dünaamikat, puude diferentseerumist ja puudevahelist konkurentsi. Katsealade võrgustik võimaldab kirjeldada hübriidhaava istandike biomassi akumulatsiooni ja monitoorida muutusi mullaviljakuses, taimkattes ning hinnata istandike fütopatoloogilist seisundit. DNA-analüüsi abil määratakse istandike parimate puude genotüüp selgitamaks millised kloonid on Eesti kliima- ja mullatingimustes sobivaimad. Uurimistulemuste põhjal saab edasi arendada Eesti looduskasutuse poliitikat, kujundada hinnangut lühikese raieringiga metsanduse rakendamise sobivusest ja mõjudest Eesti looduskeskkonnale, maastikule, maakasutusele, maamajandusele ja maaelu sotsiaalsetele aspektidele. Praktiliseks eesmärgiks on soovituste koostamine maa- ja metsaomanikele hübriidhaavale sobivate alade valikuks, kultuuride rajamiseks ning hooldamiseks. Koostatakse ökonoomilised kalkulatsioonid hübriidhaava istanduste rajamisel ja hooldamisel tehtavate investeeringute tasuvusest.
Biomass productivity and biodiversity of hybrid aspen (Populus tremula L. x P. tremuloides Michx.) plantations, as a new deciduous tree for Estonian forestry will be studied. The study corresponds to the general trend in world forestry: to produce more biomass from intensively managed plantations in order to reduce C-emission from fossil fuels and reduce the management pressure on natural forests. It is the first large-scale example of short rotation forestry in Estonia. The focused plantations are 9–13 years old, i.e. in the middle of the planned rotation (20–25 years). The experimental plots are situated in plantations that have been established on different former field soils. The growth of hybrid aspen and successional development of vascular plant cover will be compared between hybrid aspen and silver birch (Betula pendula Roth.) plantations and natural stands of the same age and growing on similar soils. The responses of hybrid aspen to the different scenarios of global warming will be clarified in the internationally unique Free Air Humidity Monitoring experiment (FAHM) as part of a complex study in cooperation with research teams from Estonia and from abroad. Environmental impacts of cultivating hybrid aspen will be assessed. Plant-soil interactions will be studied in even-aged monocultural hybrid aspen plantations on abandoned arable land. Nutrient demand of hybrid aspen on different soils will be clarified. The limiting factors for biomass production capacity during the different growth stages will be studied. The dynamics of the stand structure, differentiation and competition of the trees will be focused as well. The network of permanent experimental plots in hybrid aspen plantations allows to study biomass accumulation of the trees, to monitor changes in soil fertility and vegetation cover and to assess the phytopathological status of the plantations. DNA analyses will be applied to determine the best hybrid aspen clones in Estonian soil and climate conditions. The results from the project will help to develop Estonian nature use politics and to assess the suitability of applying short rotation forestry and its impacts on Estonian nature, landscape, land use, rural economy and social aspects. The practical outcome is to provide recommendations for land owners about establishment, tending and site selection of the plantations. Economic calculations will be made concerning the profitability of establishing and tending a hybrid aspen plantation.