See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu (EKRM)" projekt EKRM04-9
EKRM04-9 "Eesti vanema kirjakeele arvutikorpus ja kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastik" (1.01.2004−31.12.2005); Vastutav täitja: Külli Habicht; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 15 658 EUR.
EKRM04-9
Eesti vanema kirjakeele arvutikorpus ja kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastik
1.01.2004
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu (EKRM)
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2004−31.12.2004125 000,00 EEK (7 988,96 EUR)
15 658,36 EUR

1. Eesti vana kirjakeeie tekstikorpuse täiendamine. Tartu ülikooli eesti keele õppetoolis on alates 1995. aastast koostatud eesti vana kirjakeele arvutikorpust. Praeguse projekti eesmärk on jätkata juba alustatud tööd ning teha uurijatele Interneti kaudu elektrooniliselt käsutatavaks 17. sajandi olulisemad eestikeelsed tekstid, samuti alustada 18. sajandi esimese poole tekstide valikkorpuse koostamist. Tekstikorpus on möödapääsmatu lähtematerjal nii eesti kirjakeele sõnavara kui ka grammatika uurimisel: elektroonilised tekstikogud annavad keeleuurijaüe ja -huvilistele võimaluse tutvuda seni raskesti kättesaadava materjaliga ning teha sellest kerge vaevaga mitmesuguseid päringuid. Sellise korpuse valmimine eeldab aga põhjalikku ja aeganõudvat eeltööd, mille peavad ara tegema vana kirjakeele spetsialistid. Vanad tekstid tuleb käsitsi sisestada, varieeruva ortograafia ja vormistiku tõttu on vaja tekstid teistkordselt kontrollida ning lõpuks märksönastada ja grammatilise infoga varustada. Eesmärgiks on sisestada aastas keskmiselt 150 000 tekstisõna mahus vanu tekste. Ka Interneti-põhine korpuse otsiprogramm vajab pidevalt täiendamist ning kasutajasöb rai i kumaks muutmist. 2. 17. sajandi sõnaraamatute andmebaasi täiendamine. Andmebaasi on vaja lisada J. Gutslaffi (1648) ja H. Gösekeni saksa-eesti sõnaraamatu eesti keele lähteseks pööratud variant. 3. Olemasoleva elektroonilise tekstikorpuse ning sõnaraamatute andmebaasi põhjal eesti kirjakeele esmaesinemuste sõnastiku koostamine. Esmaesinemussõnastik on tähtis kultuurilooline tähis, mis avab eesti kirjakeele sõnavara täienemist ajas. See on tingimata vajalik andmeallikas ka eesti keele etümoloogtasõnaraamatu koostamisel. Kultuuri ajalise pidevuse tagamiseks on vaja tunda ka eesti kirjakeele ajalugu, miile süstemaatiliseks uurimiseks annavad vanad eestikeelsed tekstid asendamatut teavet. Sõnavara ajalugu on osa kultuuriloost - see avab nii religioosse ja teadusliku mõtte arengut kui ka Eesti eri piirkondade rahvakeelt. Kirjakeele ajaloo põhjalik uurimine on praegusel arvutiajastul muutunud lihtsamaks kui varem. Usaldusväärsete ja täielike tekstikorpuste põhjal on võimalik koostada meie kirjakeele arengut ja ühtlasi kultuurilugu avavaid vajalikke ja seni puuduvaid sõnaraamatuid. Eesti keele kohta puudub siiani sõnade esmaesinemusi registreeriv sõnaraamat. Elektroonilise vana kirjakeele tekstikorpuse põhjal oleks nelja aastaga mõeldav luua 16. ja 17. sajandit hõlmav esmaesinemuste sõnastik, mida hiljem, tekstikorpuse suurenedes, on võimalik täiendada.