"Sihtfinantseerimine" projekt SF0032472s03
SF0032472s03 (SF0032472s03) "Eesti ja teiste rahvaste folkloor: pärimus, identiteet ja globaliseerumine (1.01.2003−31.12.2007)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0032472s03
Eesti ja teiste rahvaste folkloor: pärimus, identiteet ja globaliseerumine
Folklore of Estonian and other nations: Tradition, Identity and Globalisation
1.01.2003
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH400 Folkloristika6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2003−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.20031 416 000,00 EEK (90 498,89 EUR)
01.01.2004−31.12.20041 671 000,00 EEK (106 796,36 EUR)
01.01.2005−31.12.20051 751 000,00 EEK (111 909,30 EUR)
01.01.2006−31.12.20062 222 000,00 EEK (142 011,68 EUR)
01.01.2007−31.12.20072 892 000,00 EEK (184 832,49 EUR)
636 048,72 EUR

Folkloristika osakonna uurimisrühmad jätkavad senist interdistsiplinaarset uurimisjoont, kus folkloristlik pärimusaines (pärimustekstide keel ja retoorilised võtted, fiktsionaalsed ja mittefiktsionaalsed narratiivid, rahvausund, tavand ja rituaalid) leiab käsitlust erinevast metoodikast lähtuvalt. Uurimisrühmadel on olnud viimase kümne aasta jooksul tugev kallak lingvistika (sh kognitivistika), kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia, usundiloo jm uurimismeetodite kasutamisele. Nüüdsest tulevad vaatluse alla globaliseerumisprotsessid ning neile vastanduva tekkimine, lokaalse ehk rühmapärimuse kujunemine. Tegeledakse intensiivselt anri-, struktuuri- ja tüpoloogia-alaste uuringutega. Käsitletakse pärimuses leiduvad skripte, skeeme, formaalseid ja informaalseid võrgustikke. Palju tähelepanu pööratakse retoorika ja fraseoloogia teooria süvendamisele. Aktuaalse teemana jälgitakse migratsiooni, integreerumise ja konflikti, erinevate mentaalsete mudelite, nt kategoriseerimise ja stereotüpiseerimise avaldumist narratiivides ja teistes pärimusliikides. Vaatluse all on fiktsiooni ja reaalsuse suhted suulises ja kirjalikus pärimuses. Jälgitakse kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja selle muutusi viimastel aastakümnetel. Rakenduslikus uurimises keskendutakse rahvateaduste historiograafiale, suurte tekstikorpuste integreerimise, automaatse analüüsi jm problemaatikale.
Research teams of the Dep. of Folkloristics will continue the previous line of interdisciplinary research, treating folkloristic traditional material (the language and rhetoric means of heritage texts, fictional and non-fictional narratives, folk belief, traditions and rituals) with different methodological methods. Research teams have had in the past decade a strong bias towards using the research methods of linguistics (incl. cognitivistics), cultural and social anthropology, psychology, sociology, religion history, philosophy, etc. Topics in focus include the processes and changes of globalisation as well as its opponents and the forming of opposing, local and group heritage. Intense research into genre, structure and typology will be continued. Scripts, schemas, quals, formal and informal networks in heritage will find treatment. The development of the theory of rhetorics and phraseology is a key interest. As acute topics of the day, migration, integration and conflict as expressed in narratives and belief accounts as well as the reflection of mental models  - categorisation and stereotypisation ? are observed in heritage material. The relations between fiction and reality and the mechanisms in oral and written heritage, cross-cultural communication and changes in recent decades are highlighted. Applicational research will focus on heritage historiography and the problems of integrating and of automated text search, etc. in the case of big text corpora.