"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-144
EKKM09-144 (EKKM09-144) "Muutuva keele päev (1.01.2009−31.12.2011)", Katre Õim, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
EKKM09-144
Muutuva keele päev
1.01.2009
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200918 820,00 EEK (1 202,82 EUR)
01.01.2010−31.12.201017 500,00 EEK (1 118,45 EUR)
01.01.2011−31.12.2011500,00 EUR
2 821,27 EUR

Alates 2005. aastast on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõudude-teadlaste ühisprojektina peetud muutuva keele päeva: 2006., 2008. a - Tartu Ülikoolis, 2005., 2007. a - Tallinna Ülikoolis. Traditsiooniks saanud seminari eesmärk on olnud koondada keeleteadlasi, keda ühendab huvi muutuste vastu nii keele kasutuses kui ka keelesüsteemis, ning tutvustada uuemaid uurimistulemusi keelemuutuste vallas. Seminaril osalejad on oluliseks pidanud põhjalikult tunda loomuliku keele ehitust, võimalikke kasutuskontekste ja muutumistendentse. Nii saame prognoosida oma keele muutusi ja teadvustada selle variante. Seminari korraldustoimkonnad on seni koosnenud ETF grandiprojektide “Eesti keele grammatilise süsteemi muutumine ja selle põhjused: keelemuutuste analüüs kasutuskontekstis” (Tartu Ülikool, grandihoidja Ilona Tragel), “Eesti keele grammatika ja sõnavara dünaamika 1990.–2000. aastatel” (Tallinna Ülikool, grandihoidja Helle Metslang) ning sihtfinantseeritava teadusteema ”Eesti keele morfosüntaktiline ehitus ja areng” (Tartu Ülikool, vastutav täitja Helle Metslang) töörühmade liikmetest. Nimetatud kaks grandiprojekti on praeguseks lõppenud. Keel, mis oma olemuselt on kõne üksikjuhtumite üldistus, areneb, muutub aja jooksul pidevalt. Keeleteadlaste ülesanne saab olla võimalikult palju teada selle kompleksse nähtuse olemusest ja dünaamikast, mille üks eeldus on tasakaal. Ainult nii saab hinnata-prognoosida, kas keelemuutus on juhuslik, on see empiiriliselt tõestatav regulaarne vastuolu näiteks tegeliku keelekasutuse ja normatiivse reegli vahel või on tegu hoopis keelesüsteemi olemusliku resp välismõjulise muutusega? Liiati võivad eri keelekujud eksisteerida üheaegselt. Eeldusel, et normatiivsed reeglid põhinevad deskriptiivsetel, peaks olulisemad keelekasutuse muutused jõudma varem või hiljem ka grammatikakirjeldustesse. Nii oleks reeglite ja spontaanse keelekasutuse paratamatu erinevus võimalikult väike. Projekti eesmärk on jätkata traditsiooni ning korraldada muutuva keele päev 2009. ja 2011. a Tallinna Ülikoolis, 2010. a Tartu Ülikoolis. Muutuva keele ettekandepäevadega juhitakse nii lingvistide kui ka laiema avalikkuse tähelepanu vajadusele mõista meie keeles toimuvat pigem olemuslikult ja mitte püüda hinnata seda hea-halb skaalal – püüdes seeläbi mõjutada Eesti keelehoiakuid. Projekti tähelepanu fookuses on näiteks nihked tähendustes ja tähendusstruktuurides, tekkivad ja kaduvad sõnad ja väljendid, eesti keele suhted indoeuroopa-, SAE- jt läänemeresoome keeltega, keelekontaktide roll keelemuutustes, eri põlvkondade keel, samuti keelenormi roll keelemuutuste peegeldaja, pidurdaja või edendajana.