"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9191
ETF9191 "Eesti ranniku areng ekstreemsete tormide ja kasvava inimmõju tingimustes (1.01.2012−31.12.2015)", Are Kont, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
ETF9191
Eesti ranniku areng ekstreemsete tormide ja kasvava inimmõju tingimustes
The effects of extreme storms and increasing human impact of coastal evolution in Estonia
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20128 496,00 EUR
01.01.2013−31.12.20138 496,00 EUR
01.01.2014−31.12.20148 496,00 EUR
01.01.2015−31.12.20158 496,00 EUR
33 984,00 EUR

Kliimatingimuste muutused viimasel paaril aastakümnel Põhja-Euroopas, sealhulgas Läänemere regioonis, on tulenenud atmosfääritsirkulatsiooni muutustest, eriti talvise tsüklonaalse tegevuse aktiviseerumisest 20. sajandi teisel poolel. Tulemuseks on olnud tormisuse kasv ning läänekaare tormituultega kaasnev ajuveetaseme tõus Läänemere idarannikul, sealhulgas Eestis. Väga tugevate tormide energia ja nende mõju randade arengule on kordades suurem kui tavaliste tormide oma. Sellega seoses on esile kerkinud tungiv vajadus teha kindlaks kliimategurite ja rannaprotsesside vahelised seosed ja kvantitatiivselt hinnata üksikute tegurite osakaalu randade üldises arengus. Rannikumaastike ja –ökosüsteemide struktuur ja areng on tugevasti mõjutatud ja paljudel juhtudel otseselt sõltuv inimtegevuse iseloomust ja intensiivsusest. Viimase sajandi jooksul on toimunud mitu järsku muutust rannikuvööndi maakasutuses, mis on jätnud tugeva jälje maastiku struktuuri ja arengusse. Erilist tähelepanu pälvivad aga rannikumaastike viimaste aegade muutused ja võimalikud arengusuunad järgnevate aastakümnete jooksul. Sellest tulenevalt on kavas seniseid uuringuid süvendatult edasi arendada, kaasates uusi testalasid Eesti ranniku erinevates osades. Käesoleva taotluse peamised eesmärgid ja hüpoteesid on: 1) analüüsida ekstreemsete tormide suundade, sageduse ja tugevuse muutusi ja nende mõju Põhja- ja Lääne-Eesti kuhjerandadele viimase sajandi jooksul. Hüpoteesiks on, et viimastel aastakümnetel toimunud tsüklonite trajektooride muutused on võimendanud olukorda, kus väga tugevate tormide mõju Põhja- ja Lääne-Eesti rannaprotsessidele ja kuhjerandade arengule on väga erinev; 2) analüüsida looduslike ja antropogeensete mõjurite vahekordi ning koosmõju Põhja- ja Lääne-Eesti rannikumaastike arengule ja teha kindlaks juhttegurid, mis on lihtsustanud rannikumaastike struktuuri Eesti erinevates piirkondades. Hüpoteesiks on, et koha geograafilistest tunnusjoontest ning traditsioonilise maakasutuse muutuse tasemest tulenevalt võib looduslike protsesside osatähtsus rannikumaastike arengule olla väga erinev suhteliselt väikeste vahemaade tagant piki Eesti rannikut.
The results of climate change over the last decades in northern Europe, including in the Baltic Sea region have been caused by changes in atmospheric circulation, particularly in winter cyclonic activity during the second half of the 20th century. As a result, storminess has increased and trends towards higher storm surge levels have recently been reported at various locations on the eastern coast of the Baltic Sea, including Estonia. The energy of strong storms and their impact on shore dynamics is exponentially larger than that of moderate storms. There is, consequently, a crucial need to understand and better quantify the relationships between climatic forcing and shore processes and their effects on the Estonian coastal zone. The structure and development of coastal landscapes and ecosystems are affected by, and in some cases dependent on, the character and intensity of human activity. The Estonian coastal zone has experienced some abrupt changes in the land use during the last century, the traces of which are well visible in the structure of the landscape. The recent changes in coastal landscape and possible trends of development in the coming decades deserve particular attention. Hence, a more detailed research is going to be carried out and new study sites in different parts of the Estonian coast will be included in the research. The main aims of the project and hypothesis are: 1) to analyze the trends of direction, frequency and magnitude of extreme storm events and their comparative impact on the accumulative shores in northern and western Estonia during the last century. The hypothesis is that the northward shift in cyclone trajectories over the last decades have created variable hydrodynamic conditions where the impacts of strong storms on accumulative shores may substantially vary in northern and western Estonia, resulting in different trends of shore evolution; 2) to analyze the relationships of natural and man-induced factors and their cumulative impact on the evolution of coastal landscape pattern in northern and western Estonia and to examine the key factors, which have reduced the diversity of coastal landscape in different parts of Estonia. The assumption is that due to geographical features of a particular site and the rate of changes in land use the relative impact of natural processes on the evolution of coastal landscape may substantially vary over short distances along the coast.
Tormipäevade arv on Saaremaa läänerannikul oluliselt kasvanud alates 1920st. Kiire maakerkega mõõtejaamades (Ristna, Paldiski) on meretaseme trend negatiivne, aeglase maakerkega aladel (Narva-Jõesuu, Pärnu) positiivne. Uurimisperioodil 1950-2011 on meretaseme tõus Eesti rannikul kiirenenud ja eriti külmal perioodil novembrist märtsini. Aasta maksimaalse meretaseme näidud on järsult tõusnud. Koostati ekstreemselt kõrge veeseisu juhtumite kataloog, mis koosneb 36 sündmusest. 26 neist on esinenud pärast 1966. aastat. Rannaprotsesside uuringud näitavad üha kiirenevaid muutusi nii rannajoonte kui –profiilide arengus, samuti seniste kulutus- ja kuhjealade ümberpaikemisi. Üks selgemaid ilminguid on pankade taandumine üha intensiivistuva erosiooni tulemusel, näiteks Kakumäe pank keskmiselt 0,6 m/a. Väärtuslikud tulemused kuhjerandade dünaamika kohta pärinevad grandi perioodil aset leidnud üksikutest ekstreemsetest tormidest, nagu Ulli ja St. Jude, kus õnnestus sooritada mõõtmisi enne tormi, tormi ajal ja pärast tormi vaibumist. Ulli ajal oli meretase kõrge ja muutused randades suuremad, kui märksa tugevama St. Jude ajal, mil meretase oli madal. Teaduslikult uudsete tulemusteni jõuti vanade rannamoodustiste siseehituse uurimisel georadari abil. Avastati turba alla täielikult mattunud vanu valle ja kunagiste tormide jälgi markeerivaid mere suunas kaldu kulumispindu. Georadari pildid näitavad selgelt mereliste ja eoolsete liivade erinevust, vaatamata nende terajämeduse ja mineraalse koostise sarnasusele. Turba 14C dateeringud ning muld- ja taimkatte uuringud on avanud nende alade hilisema arengu. Tahkuna vallidevaheliste nõgude soostumine on käivitunud 1300-1600 aastat pärast nõgude maismaastumist. Suured muutused rannikumaastike arengus tänapäeval on tingitud nii looduslikest (lainetus, üleujutused) teguritest kui inimmõjust. Rannast sisemaa suunas ilmnevad traditsioonilise maakasutuse lakkamise tagajärjed. Maastikuliselt keerukama struktuuriga on väikesaared, mis maakerke tagajärjel on paljudest väiksematest kokku kasvanud.