"Muu" projekt SLOFY12094T
SLOFY12094T (3.2.0801.11-0041) "EESTI KIIRGUSKLIIMA (1.01.2012−31.08.2015)", Hanno Ohvril, Tartu Ülikool.
3.2.0801.11-0041
SLOFY12094T
EESTI KIIRGUSKLIIMA
ESTONIAN RADIATION CLIMATE
EESTI KIIRGUSKLIIMA
1.01.2012
31.08.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2012−31.08.2015
AsutusRiikTüüp
SA Archimedes
PerioodSumma
01.01.2012−31.08.2015370 000,00 EUR
370 000,00 EUR
Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine

Eesti teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegias rõhutatakse vajadust saavutada suutlikkus kontsentreeritult käsitleda võimalike kliimamuutusi, hinnata tekkivaid võimalusi ja riske. Kuigi tavaliselt seostatakse kliimamuutusi peamiselt temperatuuritrendidega, kasutatakse klimatoloogias järjest suuremat hulka keskkonnafüüsikalisi suurusi. Projektis pühendume ühele keerukamale klimatoloogia osale, kiirgusbilansi ja sellega seotud parameetrite muutustele. Paljudest komponentidest koosnev päikesekiirgus hoiab käigus ja moduleerib planeedil Maa kulgevaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse, sh põhjustab nii looduslike kui tehismaterjalide degradeerumist. Päikeselt saabuvate kiirgusvoogude kõrval on ka atmosfääri ja aluspinna infrapunakiirgused olulised temperatuuri- ja elutingimuste kujundajad Eestis. Nimetatud kiirgusvood, sõltudes geograafilisest asukohast, aluspinnast, atmosfääri aerosooli- ja veeaurusisaldusest, keemilisest koostisest ning pilvisusest, kujundavadki kiirguskliima. Kiirguskliima parameetrid on sisendsuurusteks tehniliselt ja organisatoorselt keerukale ning suurt arvuti-, satelliidi- ja inimressurssi nõudvale infotehnoloogia harule - keskkonnainfo kogumisele, töötlusele, arhiveerimisele ja numbrilisele ilmaennustusele. Seega toetab projekt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2007–2013 "Teadmistepõhine Eesti" püstitatud eesmärkide saavutamist nii sotsiaal- majanduslike probleemide lahendamiseks kui kolmes strateegilises võtmesuunas - info- ja biotehnoloogias ning materjaliteaduses. Projekt ühendab kolme teadus-arendusasutuse, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi, Tartu Observatooriumi ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi potentsiaali. Kavandame viit suuremat alateemat: 1) kiirgusbilansi lühi- ja pikalaineliste komponentide muutlikkuse analüüs; 2) Päikese otsekiirgusega seotud parameetrite (atmosfääri läbipaistvus jm) muutlikkuse analüüs; 3) õhusambas sisalduva aerosooli optiliste omaduste ja mikrofüüsikaliste parameetrite analüüs; 4) õhusamba veeaurusisalduse ja veeauru vertikaalsete profiilide muutlikkuse analüüs; 5) maapinnani jõudva UV-kiirguse, spektraalse koostise pikaajaliste sesoonsete muutuste analüüs ja UV dooside tagasiulatuv rekonstrueerimine Muutlikkuse all mõtleme nii sesoonseid tendentse kui pikaajalisi trende, samuti muutusi uuritavate parameetrite hajuvuses. Loetletud teemasid läbivalt toimub uuritavate parameetrite vaheliste seoste analüüs ja täpsustamine.
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0