"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-344
EKKM14-344 "Eesti keele, kultuuri ja folkloori kasutusalade laiendamine ja tutvustamine elektroonilistel infokandjatel (1.01.2014−31.12.2018)", Andres Kuperjanov, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-344
Eesti keele, kultuuri ja folkloori kasutusalade laiendamine ja tutvustamine elektroonilistel infokandjatel
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201417 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201518 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201618 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201718 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201819 500,00 EUR
90 500,00 EUR

Projektiga on kavas jätkata mitmesuunalist tegevust folkloristide serveris Haldjas (www.folklore.ee): A. pärimuse digiteeritult kättesaadavaks tegemine, B. virtuaalses keskkonnas informatsiooni levitamine, mille abil toimub kultuurimälu laiendamine, C. kultuurilise küberruumi jälgimine. D. Jätkatakse nüüdisaegse tehnoloogia abil avaliku ligipääsu tagamist pärimustekstide andmebaasidele, nende baaside laiendamist ja on-line teeninduse arendamist, et rahuldada põhilisi hariduslikke, kultuurilisi ja teaduslikke vajadusi folkloori, kultuuriantropoloogia ja rahvausundi vallas. Eesti folkloristide akadeemiliseks väljundiks on elektrooniliselt ülemaailmselt levivad erialaajakirjad ”Folklore. Electronic Journal of Folklore” (klassifikaator 1.1 ISI) ja "Mäetagused" (1.2), mis on igale soovijale vabalt täistekstis kättesaadavad. Ajakirjade autoreid ja retsenseerijaid ei honoreerita, aga samas puudub ka avaldamistasu. Ajakirjadel puudub seniajani kindel rahastamine, mis on olemas näiteks "Vikerkaarel", "Akadeemial", "Loomingul" või "Keelel ja Kirjandusel". Projekti põhieesmärgiks on ajakirjade toimetamise kulude katmine, eelkõige hädavajaliku tööjõu palgaraha tagamine, mida ainult IUT ei võimalda. Projekti käigus 1. Jätkatakse käsikirjalise folklooriandmestiku kättesaadavaks muutmist, sh antoloogiliste valimite ja e-ning virtuaalsete raamatutena. 2. Elektroonilise rahvuspärimust käsitleva perioodika koostamine ja publitseerimine (ajakirjad ”Mäetagused” ja ”Folklore. Electronic Journal of Folklore”) Ajakirjad "Mäetagused" ja ”Folklore. Electronic Journal of Folklore” ilmuvad aastast 1996 algselt Eesti Keele Instituudi folkloristika osakonna väljaandena, praegu ilmuvad nad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja teaduskirjastuse toimetamisel. Ajakiri ”Folklore. Electronic Journal of Folklore” on üks vähestest humanitaarajakirjadest, mida indekseerib alates 2008 aasta numbritest Thomson Reutersi ISI Web of Science Arts & Humanities Citation Index (AHCI). Mõlemad ajakirjad ilmuvad nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, ning on indekseeritavad mitmetes rahvusvahelistes andmebaasides. Artiklid on täismahus dubleeritud näiteks CEEOL-is ning neid levitamiseks EBSCO raamatukogude süsteemis, artiklid on leitavad ja lingitavad DOI süsteemis. See tagab eesti rahvapärimuse uurijatele unikaalse võimaluse kodunt lahkumata olla kõrgetasemeliselt maailmas esindatud. 3. Jätkatakse mitmekeelsete folkloorikäsikirjade ja trükiste digiteerimist, sh ka eesti- ja soomeugrikeelsetele veebilehtede arendamist. 4. Arendatakse mitmeid portaale ning rahvakultuuri- ja usundiga seonduvaid andmebaase. Pakutakse tehnilist tuge folkloori ja mütoloogia ülevaatelehekülgede loomisele ja huvirühmadele materjalide levitamiselele. Näiteks on suure populaarsuse saavutanud rahvakalendri andmebaas "Berta" (http://www.folklore.ee/Berta), mille täiendamist jätkatakse uuema materjaliga. On kavas avaldada eesti mütoloogiasõnastik. 5. Jätkatakse koolipärimusega alanud noortepärimuse kogumistega. Küsimustike koostamisel ja kogutud materjalide töötlemisel kasutatakse erinevate erialade spetsialistide abi. 6. Jätkatakse Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna tegevusega seonduvate konverentside materjalide elektroonilist publitseerimist. 7. Peaaegu 20 aasta jooksul toimunud arhiivitekstide sisestuste töötlemiseks on arendamisel innovaatiline spetsiifiline tekstimassiivide töötluse meetod, mis tagab suurte andmebaasidega samaväärsed tulemused oluliselt kiiremini, kuna analüüsitakse vahetult sisestusi ning seega puudub tarvidus kuluka ja aeganõudva vaheetapi - andmebaasi loomise - tarbeks. 8. Koondatakse ja vahendatakse mitmeid spetsiifilisi andmebaase, võrreldes suurte üldandmebaasidega on eriandmebaaside eeliseks kompaktsus ja tarbijasõbralikkus, kasutaja leiab kiiresti just teda huvitava materjali (juba töötavatest rakendustest näiteks rahvakalendri andmebaas Berta, rahvausundi ja muistendite andmebaas Rehepapp, piltmõistatuste andmebaas jpt). Praegu on selliseid andmebaase aktiivseid 18, projekti käigus on plaanis avada veel orienteeruvalt 7 andmebaasi/portaali. Töös on vene ja vähemusrahvaste koolipärimuse andmebaas, Austraalia eestlaste folkloori ja pärimuseportaal, ingliskeelsetest rahvusvahelistest andmebaasidest euroopa loitsud/eesti loitsud, eesti legendid ja usundilised jutud, religioossed esemed, rituaalne aasta, mitmekeelse andmebaasina kolme rahva huumor.