Teadusprojekti eesmärgiks on uutel alustel uurida Eesti (resp. Liivimaa) ristiusustamise ja koloniseerimise ajalugu keskajal (12.–15. sajand). Ristisõdu Liivimaale käsitletakse Läänemere ristisõdade laiemas kontekstis, nende tähendust ja tagajärgi aga hinnatakse üldises koloniseerimisajaloo perspektiivis, analüüsides majanduslikke, kultuurilisi, administratiivseid, religioosseid, õiguslikke ja sotsiaalseid ümberkorraldusi, mille läbi liideti siinne territoorium kristliku Euroopaga.
Konkreetsete uurimisteemadena leiavad lähemalt käsitlemist järgmised probleemid: milline oli keskaegse Liivimaa roll ja tähendus Euroopa äärealade kontekstis; kas kristianiseerimine tõi endaga kaasa eelkõige religioossed või poliitilis-halduslikud muutused; kuidas põimusid omavahel kristlik ja kohalik rahvakultuur; millised olid Liivimaa koloniseerimise erinevad tasandid? kuidas kujunes uus kristlik poliitiline ja ühiskondlik eliit?
The research project aims at examining the medieval Christianisation and colonisation of Estonia (Livonia) (12th-15th centuries) from a new perspective.
This will be done by analysing the Livonian crusades within the wider context of the Northern crusades and the process of colonisation, which integrated the region into Christian Europe through economic, cultural, administrative, religious, legal, and social restructuring.
The project focuses on the following issues: what was the role and significance of medieval Livonia in the broader context of the European frontier areas? Did the Christianisation bring along religious or rather political-administrative changes? How did the Christian culture interact with local popular culture? At which different levels did the colonisation of Livonia took place? On which basis was the new Christian political and social elite formed?