See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Horisont 2020 programm" projekt TAU18119
TAU18119 "Teadus- ja tehnoloogiavaldkonna kommunikatsiooni kvaliteet ja efektiivsus " (1.02.2019−31.01.2021); Vastutav täitja: Arko Olesk; Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut; Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 74 813 EUR.
TAU18119
Teadus- ja tehnoloogiavaldkonna kommunikatsiooni kvaliteet ja efektiivsus
QUality and Effectiveness in Science and Technology communication
QUality and Effectiveness in Science and Technology communication
QUEST
1.02.2019
31.01.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Horisont 2020 programm
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.8 Meedia ja kommunikatsioon100,0
PerioodSumma
01.02.2019−31.01.202174 812,50 EUR
74 812,50 EUR

Teaduskommunikatsioonil on tänapäeva ühiskondlike probleemide lahendamisel võtmeroll. Tõhususe saavutamiseks peab see põhinema mitmepoolse kommunikatsiooni põhimõttel ning hõlmama teadlasi, poliitikakujundajaid, ajakirjanikke, teisi kommunikatsioonivaldkonna tegutsejaid ja kodanikke. Tänapäevaste kommunikatsiooniviiside mitmekesisus küll kiirendab ja kergendab suhtlust, kuid suurendab ka interaktsioonide keerukust ja teeb keerukamaks „tõsikindla“ teaduse edastamise. Tuleb ka arvestada, et suur osa tänapäevasest teaduskommunikatsioonist on liigub läbi digitaalsfääri ja digitaliseerimise esiletõus on muutnud info liikumise ja arvamuste kujundamise mustreid. Selle kontekstis on teaduskommunikatsiooni ees seisev ülesanne leida tõhusaid mittehierarhilisi viise, et vahendada teadmiste eri vorme, võimaldades teaduskommunikatsiooni tegutsejatel konstruktiivselt suhelda eri meediumite vahendusel. QUEST püüab seda eesmärki saavutada mitmeastmelise lähenemisega, mis: (1) mõistab tänapäevase teaduskommunikatsiooni dünaamikat, (2) loob tööriistad teaduskommunikatsiooni kvaliteedi hindamiseks, (3) katsetab parimaid praktikaid ja pakub innovatiivseid teaduskommunikatsiooni viise, (4) edendab teaduskommunikatsiooni õpetamist ja (5) rajab kaasava teaduskommunikatsiooni kogukonna. Fookus on meediumitel, millel on valdkonnale teadaolevalt kõige suurem mõju: ajakirjandusel, sotsiaalmeedial ja muuseumitel. Näidisjuhtumitena vaadeldakse kliimamuutuste, vaktsiinide ja tehisintellekti teemade kommunikatsiooni.
Science Communication (SciCom) plays a key role in addressing today’s societal challenges. To be effective, it must be conceived as multi-directional communication, involving scientists, policy-makers, journalists, other communications actors and citizens. On one side, scientists produce research results but are not always equipped to communicate efficiently to the public and to policy-makers. On the other, journalists and other communications actors act as the interface between science, citizens and other audiences, although they may face challenges in fully comprehending the scientific message. Citizens will have a varied perception of the information received but limited knowledge and tools impeding a qualitative assessment. The variety of means of communication existing today makes communications faster and easier, but that increases the complexity of these interactions and the challenge to communicate “sound” science. We also need to consider that much of today SciCom passes through the digital sphere, as the advent of digitalization has changed the way in which information flows and opinions are shaped, also regarding science. Social media are one of the key representatives of these modern means of communication, deserving a special focus. In this context, the challenge faced by SciCom is in finding effective, non-hierarchical ways to exchange these diverse forms of knowledge, by making SciCom stakeholders interact in a constructive way through the different media. QUEST aims at facing this challenge with a multi-step approach that will: (1) understand the dynamics of today SciCom (2) design tools to evaluate SciCom quality (3) experiment best practices and proposing innovative ways for SciCom (4) promote SciCom training (5) build an engaging SciCom community. The focus will be on (a) journalism (b) Social media (c) Museums, recognized as having the highest impact in this context. Climate change, vaccines and Artificial Intelligence are used as case studies.
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0