"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-335
EKKM14-335 "Eesti Laulupsalter ja pühalaul (1.01.2014−31.12.2017)", Eerik Jõks, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
EKKM14-335
Eesti Laulupsalter ja pühalaul
1.01.2014
31.12.2017
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH351 Foneetika, fonoloogia 6.2. Keeleteadus ja kirjandus30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH320 Musikoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.2. TeoloogiaH180 Kristliku kiriku ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)20,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2014−31.12.2017
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.20143 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20153 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.20160,00 EUR
6 000,00 EUR
6000,00

„Eesti Laulupsalter ja pühalaul“ on interdistsiplinaarne ja ühemõtteliselt rakendusteadusliku pürgimusega ettevõtmine, mille püüdluseks on eestikeelse Pühakirja tekstide pühaliku lausumise ehk pühalaulmise metodoloogia otsimine, sõnastamine ning rakendamine. Projekti suveräänsel aukohal seisab eesti keele eripärade arvestamine. Projekti eesmärgiks on emakeelse Pühakirja, kui meie rahvuskultuuri ühe tüviteksti väärtustamine ja pühalaulu vormis kasutamise populariseerimine nii jumalateenistuslikus kui kunstilises kontekstis. Projekt on esitatud EKKM „Kultuurimälu“ moodulis, aga otsiti on see ka mooduli „Eesti keel“ temaatika, kuna tegeleb eesti keele populariseerimisega. Teaduslikus plaanis hõlmab projekt muusikateadust (kognitiivne muusikateadus, muusikajalugu), keeleteadust (foneetika) ja vähemal määral ka teoloogiat (piibliteadus; kiriku ning jumalateenistuse ajalugu ja praktiline usuteadus). Eesti Laulupsalter on avatud köitega kolmest, samaaegselt eraldi lehitsetavast jaotusest koosnev sektsioonraamat. Alumises jaotuses ehk psaltris on indekseeritud silpidega Vana Testamendi Laulud ja valik Uue Testamendi kantikume (Eesti Piibliselts 1999); keskmises jaotuses ehk tonaariumis on toonid ehk vormelid psaltri tekstidele; ning ülemises jaotuses ehk antifonaariumis on antifoonid ning responsooriumid. Psaltri tekstide silbid on teksti liigenduskohtade lõpust kümne silbi ulatuses indekseeritud ja meloodiavormeli vastavad noodid tonaariumis on nummerdatud. Laulmisel tuleb tekstis ja tonaariumis olevad numbrid kokku viia. Tekstide ja toonide kokkukuuluvus on universaalne – kõik tekstid sobivad kõikide vormelitega. Tonaariumi lehtede küljed on identsed – nõnda saab iga tooni avada nii psaltri paaris, kui paaritute lehekülgedega. Tonaariumis on psalmitoonid varaseimast selle teemalisest allikast Commemoratio brevis (10. saj. algus); rooma-katoliku kiriku 19. ja 20. sajandi väljaannetest ning mõned omaloomingulised psalmitoonid, milles olen muuhulgas püüdnud kasutada eesti regiviiside elemente (tonaarium 84-85). (vt juurde lisatud Eesti Laulupsalter; Prooviväljaanne nr 4/3, Tallinn 2013) Pühalaul on emakeelsete proosatekstide pühalik lausumine, arvestades keele kõla ja muid eripärasid. Pühalaul toetub lääne kiriku keskaegse liturgilise laulu tarkusele ja kogemusele. Mõiste „pühalaul“ on emakeelne vaste võõrkeelsele terminile „liturgiline laul“. Minu tegevuse tervikeesmärk on proosateksti rolli taastamine kirikulaulus, mis seisneb ennekõike meie emakeele tähelepanelikus kuulamises vaimulike tekstide pühalikul lausumisel. Püüan projektiga soodustada proosateksti laiapõhjalist taas avastamist kirikulaulus. Pühalaulus eristub kaks vastandlikku stiili. (1) Kontemplatiivne stiil. Patuga pooleks võiks seda nimetada ja nimetataksegi ühel noodil laulmiseks ehk retsiteerimiseks, aga tegelikult on tegu lugemisega, mille käigus silbid lihtsalt lausutakse samal helikõrgusel (põhiheli), omamata sealjuures muusikalist taotlust. Teksti öeldakse nõnda, et isiklik intonatsioon („kõnekurvid“), mis meie kõnes on muidu enesestmõistetav, elimineeritakse tahtlikult ja järgi jääb „puhas tekst“, milles isikliku tõlgenduse osa on minimeeritud. Häälel lubatakse eenduda põhihelist meloodiavormelis määratud kohtadel. On olemas ka meloodiavormel, milles põhihelist eendumist ei toimu – tonus rectus (tonaariumis nr 151). Kontemplatiivset stiili demonstreerivad psalter ja tonaarium koos. (2) Deklaratiivne ehk kuulutuslik stiil on kontemplatiivse vastand – inimese isiklik veendumus, vägi, usk jne. kajastub lausutud sõnade ja lausete intonatsioonis. Tähelepanelikult kuulates ja/või analüüsides on sellest võimalik ekstraheerida helikõrguslikud suhted. Asetades need mõnesse helilaadi saame konkreetse meloodilise informatsiooni, mis muusikaliselt reprodutseerituna kõlab kui laul. Selle stiili katsetused leiduvad antifonaariumis. Tegevused: (1) jätkan uurimist ning katsetamist, kuidas on kõige õigem rakendada lääne kiriku keskaegse liturgilise laulu tarkust ja kogemusi meie emakeeles; (2) alustan vähemalt viitekümmet katseisikut haaravat tajukatset, et uurida foneetikatarkvara abil, millised on valiku Pühakirja tekstide lausumise intonatsioonid eesti keeles ehk „vaimulikud kõnekurvid“ ning kas selles vallas on võimalik tuvastada sarnasusi või koguni universaalsuse tunnuseid; (3) püüan eestlasest tavakasutajat silmas pidades luua loomingulise meetodi, kuidas teisendada ükskõik kelle, mistahes Pühakirja teksti lausumisest tekkivad „vaimulikud kõnekurvid“ teiste inimeste poolt muusikaliselt reprodutseeritavaks meloodiliseks informatsiooniks – eestikeelseks pühalauluks. Selles meetodis kasutan muuhulgas omaehitatud erinevatesse helilaadidesse häälestatavat kaheteistkümne-keelset kannelt. Pidevalt toimub Eesti Laulupsaltri koostamine, kuni selle valmimiseni, mille käigus tõlgin muuhulgas vähemalt 100 ladinakeelset antifooni eesti keelde. Need tekstid põhinevad üldjoontes Pühakirjal, aga üsna sageli esineb väga huvitavat ja peenetundelist ümber sõnastatust.

Vastutav täitja (1)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Eerik Jõksdoktorikraad<span id="80251">Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia; Teadur (0.60)</span><br/><span id="80252">Eesti Kirikute Nõukogu; Teadur (1.00)</span><br/>EST / ENG01.09.2014−31.08.2017