See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-58
IUT20-58 "Kehaline töövõime ja tervis: adaptatsioonilised ja ealised aspektid (1.01.2014−31.12.2019)", Jaak Jürimäe, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut.
IUT20-58
Kehaline töövõime ja tervis: adaptatsioonilised ja ealised aspektid
Physical performance and health: adaptational and age-related aspects
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.8. SporditeadusS273 Kehaline kasvatus ja motoorika, sport 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)70,0
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB460 Füüsiline antropoloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)30,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.2015116 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016116 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017116 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014116 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018116 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019116 600,00 EUR
699 600,00 EUR

Kehaline töövõime on kompleksne võime erinevatest kehalise võimekuse näitajatest. Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida erinevate kehalise võimekuse näitajate adaptatsioonilisi aspekte, mida uuritakse ühendades meetodeid nii füsioloogiast, treeninguteadustest kui ka lihase morfoloogiast. Samuti uurib projekt longitudinaalselt kehalise töövõime, kehalise aktiivsuse, psühholoogiliste tegurite ja energiatasakaalu biokeemiliste markerite interaktsiooni ja mõju erinevas vanuses inimestel, pöörates peamise tähelepanu laste arengu sensitiivsetele perioodidele ja vanadusega seotud elukvaliteedi langemisele ning sarkopeeniale. Käesoleva projekti tulemused annavad uut informatsiooni kehalise töövõime kvalitatiivsemal arendamisel erinevas vanuses inimestel. Samuti annab käesolev projekt uusi teadmisi kehalise aktiivsuse, preventatiivsete harjutuste ja energiatasakaalu mõjust kvalitatiivse ja tervisliku elustiili saavutamisele kogu eluea jooksul.
Physical performance is a complex multifactorial condition that depends on various physical abilities. The project focuses on different adaptational aspects of physical performance in athletes using and combining methods from exercise physiology, coaching science and muscle morphology. The project also focuses on the interaction and contribution of physical performance, physical activity, psychological indicators, and biochemical markers of energy homeostasis to health in different age groups, with a special attention to sensitive growth periods in children, and age-related decline in quality of life and the occurrence of sarcopenia in elderly using a longitudinal approach. The project will give a new information related to more qualitative improvement of human perfomance in different age groups. The project also gives unique information of the role of physical activity, preventive exercises and energy balance in achieving qualitative and healthy lifestyle throughout lifespan.
Kehaline töövõime on kompleksne võime erinevatest kehalise võimekuse näitajatest, mis sõltub erinevatest antropomeetrilistest, keha koostise, füsioloogilistest, psühholoogilistest ja vere biokeemilistest näitajatest. Erinevate kehalise töövõime näitajate määramine on oluline sportlaste saavutusvõime hindamisel, samuti ka kasvavate ja küpsevate noorsportlaste treeningumõjude hindamisel. Uuringutest selgus, et iluvõimlejate adaptatsioon suurele treeningmahule on positiivne, sõltumata sportlaste suhteliselt madalast keha rasvamassist ja muutunud hormoonide kontsentratsioonist. Noorsportlaste monitooringus tuleb jälgida, et nad ei oleks negatiivses energiatasakaalus, mida saab hinnata erinevate adipotsütokiinide, müokiinide ja osteokiinide määramisel veres. Ssmuti tuleb noorsportlasi testida regulaarselt, et ära hoida suurte treeningukoormuste negatiivset mõju kasvavale organismile. Longituuduuringud ülekaaluliste ja rasvunud poistega ning samuti ka normaalkaaluliste poistega näitasid, et puberteediperioodi kehaline aktiivsus mõjutas oluliselt luutiheduse ja keha koostise näitajaid nii puberteediperioodil kui ka täiskasvanuna. Tulemused näitasid samuti, et ulatuslikuma kehamassiindeksi tõusuga ülekaaluliste ja rasvunud poiste luutiheduse näitajate muutused olid madalamad võrreldes nendega, kelle kehamassiindeksi muutus puberteediperioodi jooksul oli väiksem. Pikaajaliselt ja regulaarselt treeninud vanemaealistel naistel on oluliselt paremad keha koostise näitajad, suurem lihasjõud, samuti paremad lihaskvaliteedi ning mobiilsuse näitajad võrreldes mittetreenitud ea- ja sookaaslastega. Vanemaealistel tervetel naistel seostub mõõduka ja suure intensiivsusega kehaline aktiivsus parema keha koostise ja mobiilsusega. Vere resistiini kontsentratsioon korreleerus vanemaealistel naistel negatiivselt üldise liikumisaktiivsusega, millest järeldub, et kehaline aktiivsus on neil seotud madalama resistiini kontsentratsiooniga ja võib seeläbi vähendada haigestumise riski.