Varieeruvus on folkloori põhiomadus, mis teeb võimalikuks kultuuris akumuleerunud teabe ja kogemuste kohandamise ja loomingulise kasutamise. Digiajastu pakub uusi võimalusi folkloorse varieeruvuse uurimiseks mahukate andmekogude põhjal. Regilaul, läänemeresoome rahvaste laulutraditsioon, on dokumenteeritud erakordselt ulatuslikult ning see andmestik on suures osas viidud digikujule. Projekti käigus on kavas analüüsida folkloorse varieerumise eri tasandeid (keeleline, stilistiline, poeetiline, muusikaline, esituslik, temaatiline, tüpoloogiline jne) kahel eesmärgil: (1) et mõista paremini tegureid, mis avaldavad mõju folkloorsele levikule ja edasiandmisele, ühtlasi selgitada stabiilsuse ja varieeruvuse vahekordi folkloorses suhtluses; (2) et saada seni puuduv andmepõhine ülevaade regilaulu ajalooliste kihistuste, temaatilise ja tüpoloogilise jaotuse ja piirkondlike eripärade kohta. Selleks kasutame keelestatistikal ja andmeanalüüsil põhinevaid kaasaegseid digitaalhumanitaaria meetodeid.
Variation is a core feature of folklore which enables information and experiences accumulated in culture to be used in an adaptive and creative manner. The digital era offers new possibilities to study the essence and qualities of folkloric variation on the basis of large collections. Runosong, an archaic Finnic oral tradition, has been documented exceptionally thoroughly; most of this large corpus is available in digital mode. In the course of the project, various layers of folkloric variation in runosong (linguistic, stylistic, musical, performative, thematic, typological, etc) will be analysed in accordance with two main aims: (1) to gain a better understanding of the processes of folkloric transmission; and (2) to obtain a hitherto absent data-based overview of the historical layers, thematic and typological distribution, and regional styles of runosong tradition. To achieve these aims, we shall use the methods of digital humanities based on language statistics and data analysis.