See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1628
PUT1628 "Eesti e-valitsemise teenuste riikliku süsteemi analüüs EL-i digitaalse ühtse turu õigusliku raamistiku kontekstis (1.01.2017−31.12.2018)", Tanel Kerikmäe, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Õiguse instituut .
PUT1628
Eesti e-valitsemise teenuste riikliku süsteemi analüüs EL-i digitaalse ühtse turu õigusliku raamistiku kontekstis
The assessment of Estonian national e-government services system in the context of EU's legal framework of Digital Single Market
1.01.2017
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS155 Euroopa õigus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS111 Haldusõigus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.10,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS123 Informaatikaõigus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.10,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.10,0
PerioodSumma
01.01.2018−31.12.201838 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.201738 600,00 EUR
77 200,00 EUR

Junckeri Komisjoni prioriteetsemaid eesmärke on Digitaalne ühtne turg, mis toob kaasa suuremahulise järkjärgult areneva regulatsiooni. Antud uurimuse kontekstis on olulisimad Digitaalne ühtse turu õiguslik raamistik ja IKT-l põhinevate ELi ühiskonna hüved, sh eIDAS määrus. Eesti on loonud endast e-riigi kuvandi, mida toestatakse uudsete IKT-lahendustega, milleks innovaatilisemaiks on e-residentsus. Eesti on sidunud oma eriikluse arhitektuuri Euroopa Liidu digitaalarengu (õigus)poliitikaga läbi Infoühiskonna Arengukava 2020. Samas ei ole teostatud põhjalikku uurimust ELi ja liikmesriikide initsiatiividest väljapoole jäävate IKT-l põhinevate uuenduslike Eesti e-teenuste õiguslikust suhestumisest ELi avatud digitaalse turuga. Siinjuures lähtutakse nii erasektori kui avaliku sektori esindajate poolt fragmentaarselt väljendatud probleemkohtadest ning vastuoludest ELi üleriikluse rakendamisel.
One of the priorities of the Juncker Commission is the Digital Single Market, entailing large scale gradually developing regulation. In the context of given research, the legal framework of the Digital Single Market and the ICT-enabled benefits for EU society, including the eIDAS regulation, are regarded most relevant. Estonia has created of itself an image of an estate that is being supported with novel ICT-solutions, the most innovative of which is e-residency. National e-governance architecture is tied with (legal)policy of the EU Digital agenda through national Digital Agenda 2020. Yet, there is no thorough research concerning legal concurrence between Estonian ICT-enabled innovative e-services falling outside of the scope of initiatives of the EU and MSs. Thus, the research originates from the hitherto fragmentised critique of representatives of public/private sector and the controversies of the application of EU's supranationalism.
Uurimisprojekt toetab Eesti juhtivat rolli digimajanduse arendajana ja e-teenuseid pakkuva riigina. Töögrupp on analüüsinud e-riiklust laiemalt aga fokusseerinud õiguslike riskide ja väljakutsete alase ekspertiisi tormiliselt arenevate valdkondade kaudu nagu e-tervis, tehisintelligents, digitaalsed tehnoloogiad ja õigusriiklus, tarkade linnade areng. Oleme uurimistulemustes kaardistanud probleemid ja jõudnud osaliselt ka ettepanekuteni. Uurimus andis hea aluse koostööks riigiga ja ka erasektoriga, võimaldas instituudi doktorantidel oma õppekava läbida ja tugevdas instituudi kuvandit tehnoloogiaõiguse pädevuse osas. Uurimus on loonud aluse edasiseks teadustööks, et leida vahendid selleks, et vältida andmekaitse rikkumisi, juriidilise vastutuse hajusust ja toetada võimalikult tõhusa digitehnoloogia kasutamist väiksema eetilise ja õigusliku riski tingimustes. Uurimistöö perioodil avaldati 14 artiklit, või konverentsiteesi ja raportit, kaitsti valdkonnapõhine doktoritöö ja jagati oma teadmisi nii läbi koostöövõrgustike kui ka teaduskonverentsidel. Peamise praktilise väljundina on töögrupp kaasatud Eesti tehisintellekti alase õigusliku strateegia väljatöötamisse. Teadlased on saanud koostööpakkumisi ja tunnustusi tippülikoolidelt nii EL -st kui väljaspoolt (Hiina, Singapor, Idapartnerlusriigid) tugevdades sellega Eesti märki. Loodud on Digitaalsete õiguslike pädevuste keskus, mis edaspidi koondab teemakohased uuringud Tehnikaülikooli õiguse instituudis.