See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK05-14
HLK05-14 (HLK05-14) "METOBSi kogu säilitustingimuste parandamine, kogu süstematiseerimine ja kirjeldamine elektroonilises andmebaasis. (1.01.2005−31.12.2007)", Piia Post, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
HLK05-14
METOBSi kogu säilitustingimuste parandamine, kogu süstematiseerimine ja kirjeldamine elektroonilises andmebaasis.
1.01.2005
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005135 950,00 EEK (8 688,79 EUR)
01.01.2006−31.12.2006135 950,00 EEK (8 688,79 EUR)
01.01.2007−31.12.2007135 950,00 EEK (8 688,79 EUR)
26 066,37 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (1 lk): Projekti üldeesmärk: METOBSi kogu süstematiseerimine, kataloogimine ning Innopac’is teadusavalikkusele kasutatavaks tegemine. Lisaeesmärk on selle Eesti tingimustes unikaalse meteoroloogia-alase raamatukogu säilitustingimuste parandamine. Kogu kirjeldus: METOBSi (TÜ Meteoroloogia Observatooriumi) kogu koosneb 11 000 köiteüksusest ja hõlmab ~ 220 jooksvat meetrit riiulipinda. Tegemist on Eestis unikaalse meteoroloogia-alase kollektsiooniga, mis ei kajastu kataloogides ning on seega aktiivsest teaduskasutusest välja jäänud. Kogus olevate teavikute väljaandmise aeg jääb 1820-1944. a. vahele, suurem osa nimetusi alates XIX sajandi 70-80-test aastatest alates või XX 20ndatest. Tartus hakati meteoroloogilisi vaatlusi järjekindlalt teostama 1865. a. Juba 1866. aastast hakkas ilmuma Meteorologische Beobachtungen angestellt in Dorpat ja 1894. aastast paralleelne venekeelne ?????????? ????????????????? ???????????? ???. ?????????? ????????????. 1914. a. anti seda välja vene- ja prantsusekeelsena kuni sellest kujunes Eesti Meteoroloogia Aastaraamat (1921-1937). 1886-1905 vahemikust on olemas sademete vaatlused, algatajaks Karl Weichrauch. Boris Sreznevski toimetamisel anti välja üliõpilastööde kogumikku (1906-1914). Täiesti unikaalne on käsikirjaline TÜ Metobsi Ilmakaart – vaatluste igapäevased ülestähendused ülevaated ilmast, mis on olemas 1919-1940 aastate kohta. Kuni 1940. aastani oli Eesti ilmateenistuse keskus Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. METOBSi kogu ongi osa selle keskuse raamatu-, kaardi- ja andmekogust. Seoses Eesti hüdrometeoroloogiasüsteemi ümberkorraldustega 1940. aastal liikus meteokeskus Tallinna ja selle kogud jagati osadeks, millest üks osa paikneb Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis ja moodustab nüüd vanema osa selle vaatlusarhiivist, teine osa jäeti TÜ geofüüsika kateedrisse. Projekt on seotud selle teise, Tartusse jäänud poolega. Mõnituhat raamatut (enamasti õppekirjandus) jäi TÜ geofüüsika kateedrisse (praegu keskkonnafüüsika instituut ja moodustab osa selle raamatukogust), kuid enamus kogust anti 1948. a. üle TA Geofüüsika Observatooriumile ning kogusse komplekteerimine lõpetati. 1952. a. kogu deponeeriti Tartu Ülikooli ja 1993. a. novembrist kuulub METOBSi kogu uuesti ülikoolile. METOBSi kogu asub Tartu Ülikooli Raamatukogu hoidlas. Projekti eesmärgid: 1) Kogu korrastamine. Kuna kogu on aastakümneid olnud rännus, siis puudub täpne ülevaade, sellest, mida ta täpselt sisaldab. On olemas inventariraamat ning osaline kaartkataloog raamatutest ja perioodikast, kuid lisaks sellele on veel tuhandeid ilmakaarte, meteoroloogiliste vaatluste registreeringuid, käsikirjalisi materjale, mille kohta kirjeldus ja otsivõimalused puuduvad täiesti. Seetõttu vajab selle kogu korrastamine mitte ainult bibliograafi vaid ka erialaspetsialistide tööpanust, et otsustada, mida täpselt säilitada ja kuidas seda kirjeldada ning kättesaadavaks teha. 2) Säilimise tagamine. Paljud materjalid on lihtsalt pakkidesse seotud ja hunnikutes riiulitel. Tuleb need paigutada vastavatesse hoiukastidesse. 3) Kasutusvõimaluste loomine. Kogu süstematiseerimine ja elektronkataloogi kandmine. Praegusel kujul on nii raamatukogu kui ka käsikirjaline pärand kasutamatu, sest kogu on küll riiulitele paigutatud, kuid puudub vastav kataloog. Käesolev projekt on ainus võimalus viia see väärtuslik ja unikaalne kogu teadlaste ja õppurite jaoks taas kasutusse. Seda näitab asjaolu, et ehkki METOBSi kogu on TÜ raamatukogus paiknenud juba enam kui 10 aastat, on TÜ raamatukogu omavahendid on olnud liig napid, hoolimata entusiastliku Heinrich Aruksaare aastakümneid kestnud hoolest. Käesoleva projekti finantseerimine looks esimest korda pärast 1940. aastat reaalsed eeldused, et METOBS’i väärtuslikku materjalikogu saavad ha