"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8270
ETF8270 "Mossuli juutide araabia keele dialekti uurimine (1.01.2010−31.12.2011)", Otto Dr Jastrow, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
ETF8270
Mossuli juutide araabia keele dialekti uurimine
A Study of the Arabic Dialect of the Jews of Mossul (Iraq)
1.01.2010
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituutkoordinaator01.01.2010−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010198 000,00 EEK (12 654,51 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 654,00 EUR
25 308,51 EUR

Juudi kogukonnad Iraagis tekkisid Paabeli vangipõlve ajal 7. sajandil eKr. Aastatel 1950-1951 pidi peaaegu kogu juudi kogukond (umbes 130000 in) lahkuma Iraagist ning asus ümber Iisraeli. Ligikaudu 20000 nendest kõneles aramea keelt ning enamuse (u 110000) emakeeleks oli araabia keel. Iraagi juudid ei kasutanud samu dialekte, mida rääkis valdavalt muslimi populatsioon. Juutide dialektid pärinesid vanemast kihistusest, Abbassiidide kalifaadi ajast (8.-9. saj). Kõik antud dialektid on väljasuremise äärel, sest Iraagi juudid ei kasutanud neid enam Iisraelis. Kõige olulisem juudi-araabia keelt, juudi Bagdadi dialekti, on käsitlenud monograafiliselt Blanc ja Mansour, samas kui Jastrow 1990b annab monograafilise kirjelduse väiksemates linnades, nagu Aqra ja Arbil Iraagi Kurdistanis, kõneldavatest juudi-araabia dialektidest. Suurselt ja olulisuselt järgmist juudi-araabia dialekti Iraagis, nimelt Mossuli dialekti, pole piisavalt uuritud. Kuigi taotleja on publitseerinud mitu artiklit antud teemal, siis selge ja põhjalik monograafia puudub. Antud uurimuse eesmärk on kirjeldada põhjalikult Mossuli juudi-araabia dialekti. Rakendust leiavad taotleja kõik eelnevatel aastatel kogutud materjalid, mida analüüsitakse, ühtlustatakse ning asetatakse deskriptiivsesse raamistikku. Seoses sellega, et eelnevaid materjale pole suuremas osas digitaliseeritud ega analüüsitud, siis kaasatakse projekti doktorant, kelle ülesandeks on seda teha. Eelarvesse on arvestatud igakuine stipendium 6000 EEK. Kõiki andmeid tuleb kontrollida ja täiustada Iisraelis elavate Mossuli juudi kogukonna liikmete abil, tuleb teha uued lindistused ning uuesti lindistada mõned vanad tekstid. Sellest tulenevalt peab taotleja minema Iisraeli välitöödele üheks kuuks mõlemal projekti aastal. Kogu uurimus põhineb peaasjalikult välitöödel. Tehnilise varustuse osas on vajalikud digitaalne lindistamisaparaat ja notebook (hinnad vastavalt 3000 EEK ja 25000.-). Uurimus päädib saksakeelse monograafia publitseerimisega Der arabische Dialekt der Juden von Mossul pealkirja all. Raamat ilmub Semitica Viva monograafiate sarjas, mida toimetab taotleja Harrassowitz Verlagi juures, Wiesbadenis.
The Jewish communities in Iraq were first established in the wake of the “Babylonian Exile” in the 7th century BC. In the years 1950-1 almost the complete Jewish population of Iraq - estimated at more than 130.000 people - had to leave the country and was resettled in Israel. About 20.000 Jews had Aramaic as their mother tongue and about 110.000 of them spoke Arabic, however, they did not speak the predominant dialects of the Moslem population but dialects of an older type which went back to the times of the early Abbasid caliphs (8th – 9th century AD). All these dialects are now on the verge of extinction because in Israel the Iraqi Jews did not continue to speak them. The most important Judaeo-Arabic dialect of Iraq, the Jewish Baghdadi dialect, was treated monographically by Blanc and Mansour, whereas Jastrow 1990b gives a monographic description of the Judaeo-Arabic spoken in the smaller towns of Aqra and Arbil in Iraqi Kurdistan. To this day, however, the second largest and important Judaeo-Arabic dialect of Iraq lacks an adequate study, namely the dialect of the city of Mossul in North Iraq. Although the present author has published several articles on the subject there still is no coherent and exhaustive monographic treatment of the subject. The proposed research aims at giving a comprehensive description of the Judaeo-Arabic dialect of Mossul. It will utilize all the materials which the author has collected over the years. These materials will be analysed, unified and put into a descriptional framework. Since for the most part they have not been digitalised or analysed a doctoral student will be assisting in this task. He/she will receive a stipendium of 6000 EEK per month. Then the whole data will need to be checked and completed with the help of the surviving members of the Mossul Jewish community in Israel, new recordings will have to be made and some older texts will have to be re-recorded. For this purpose the main researcher has to go to Israel for four weeks in two subsequent years. The whole project is based mainly on fieldwork. As for technical equipment a digital voice recorder and a notebook will be needed (price 3000 EEK and 25000 EEK respectively). The research will result in the publication of a monograph, written in German, with the title Der arabische Dialekt der Juden von Mossul. The book will be published in the monograph series Semitica Viva of Harrassowitz Verlag, Wiesbaden, of which the main researcher is the editor.