See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus" projekt EMP45
EMP45 "Narva Elektrijaamade tuhaheitmete keskkonnamõjud: kombineeritud geokeemiline ja ökotoksikoloogiline uuring (1.06.2008−31.05.2010)", Liidia Bitjukova, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
EMP45
Narva Elektrijaamade tuhaheitmete keskkonnamõjud: kombineeritud geokeemiline ja ökotoksikoloogiline uuring
Environmental impact of oil shale combustion ashes on topsoils in Narva Powerplants region : combined geochemical and ecotoxicological approach
1.06.2008
31.05.2010
Teadus- ja arendusprojekt
EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.9. Keskkonnaohtlikke aineid käsitlevad uuringudP305 Keskkonnakeemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)33,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP420 Petroloogia, mineroloogia, geokeemia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia33,0
AsutusRollPeriood
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituutkoordinaator01.06.2008−31.05.2010
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituutkoordinaator01.06.2008−31.05.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.200867 210,00 EEK (4 295,50 EUR)
01.01.2009−31.12.2009540 331,00 EEK (34 533,44 EUR)
01.01.2010−31.12.201024 331,00 EEK (1 555,03 EUR)
01.01.2011−31.12.2011157 968,00 EEK (10 096,00 EUR)
50 479,97 EUR

In Estonia there are two world’s largest oil shale-fired thermal power plants (Estonian and Baltic TPPs). As the filters of these TPPs are not capturing all the ash particles produced during oil shale combustion (fly ash), these TPPs are the main source of air pollution in this region and in transboundary areas. The annual atmospheric emissions of trace elements (incl toxic metals) and polyaromatic hydrocarbons (PAHs) are remarkable: the atmospheric emission of heavy metals in 2002 was 66 tons and emission of PAHs in 2001 was 68 kg. Despite the fact that soils are usually the main sinks of airborne pollution, the soils of Narva region have not been studied in detail for pollutant levels & mobility and for ecotoxicological properties. The main goal of the current project is to provide up-to-date detailed information and fill the current gaps in the existing knowledge on levels, mobility, bioavailability and ecotoxicity of contaminants in TPP influenced soils focusing on heavy metals. To achieve this goal, combined geochemical and ecotoxicological approach will be used. In parallel, fly ash as a vehicle of the main atmospheric contaminants for of these soils will be studied.
Narva piirkonna Eesti ning Balti Elektrijaam (SEJ) on suurimad põlevkiviküttel töötavad elektrijaamad maailmas. Kuna elektrijaamade kortnate filtrid ei saa kinni pidada kõiki põlevkivi töötlemise käigus tekkivaid lendtuha fraktsioone, on need SEJd antud piirkonna peamised õhusaastajad, põhjustades ka piiriülest saastet. Lendtuhaga atmosfääri paisatavate saasteainete koguhulk on märkimisväärne: arvutuslikud aastased atmosfääriheited on 66 tonni raskemetalle (2002. a. andmed) ning 68 kg polüaromaatseid süsivesinikke (2001. a. andmed). Kuigi mullad on enamasti õhuga levivate saasteainete peamised akumuleerijad, ei ole Narva regiooni muldade saasteainete taset, nende mobiilsust ja ökotoksikoloogilisi mõjusid kuigi põhjalikult uuritud. Käesoleva projekti peaeesmärgiks on üksikasjalikult iseloomustada Narva Elektrijaamade ümbruse muldade seisundit nii olulisemate saasteainete kogusisalduste kui ka nende keskkonnamõjude (liikuvus, biosaadavus ja ökotoksilisus) seisukohast, et täita lüngad olemasolevates sellesisulistes teadmistes. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kombineeritult geokeemilisi ja ökotoksikoloogilisi meetodeid. Lisaks muldadele uuritakse Narva elektrijaamade lendtuhka kui peamist atmosfääri saasteainete transpordivektorit antud piirkonnas.