See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt SLOOM13008
SLOOM13008 "Atmosfääri piirikihi vertikaalse struktuuri muutused polaaraladel (1.09.2012−31.12.2014)", Jaak Jaagus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
SLOOM13008
Atmosfääri piirikihi vertikaalse struktuuri muutused polaaraladel
Changes in the vertical structure of the atmospheric boundary layer in the Polar region
1.09.2012
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
AsutusRiikTüüp
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
PerioodSumma
01.09.2012−31.12.2014100 000,00 EUR
100 000,00 EUR
riigisisene TA toetus

Eesmärgiks on kindlaks teha atmosfääri piirikihi vertikaalse struktuuri iseärasused polaaraladel ja selle muutused viimastel aastakümnetel. Atmosfääri tsirkulatsiooni kõrval on teiseks teguriks, mis mõjutab kliima muutust Põhja-Jäämere piirkonnas, aluspinna kiirgusbilansi ja soojusbilansi muutused ning nendega seotud atmosfääri vertikaalne struktuur, vertikaalne õhu liikumine, pilvede teke jne. Tavapäraselt on polaaraladel aluspind kaetud valge lume ja jääga, mille peegeldusvõime (albeedo) on suur ja mis suvise polaarpäeva ajai oluliselt ei soojene. Sellisel juhul esineb troposfääri alumistes kihtides mõnesaja meetri kõrgusel temperatuuri inversioon, mis hoiab ära õhu tõusmise. Suve kestel aga olukord muutub. Aluspinnast järjest suurema osa moodustavad sulaveelombid ja lahvandused, mille korral Põhja-Jäämere aluspinna albeedo väheneb mitmekordselt. Jäävaba veepinna suurenemisel neeldub (iha enam päikesekiirgust, põhjustades ja kiirendades sulamist. Veepind hakkab soojenema, auramine suureneb, tekkivad tõusvad õhuvoolud ja pilved. Seega ilmastiku olukord muutub kardinaalselt. Atmosfääri piirikihi vertikaalse struktuuri uurimiseks kasutatakse meie töörühma varasemate ekspeditsioonide (Tara triivjaam 2006-2007, Teravmäed 2008,2009,2010, Hiina uurimislaeva ekspeditsioon 2010, FMI Antarktika ekspeditsioon 2010- 2011) andmeid ja teiste uurijate poolt kogutud mõõtmistulemusi, lisaks ajalis-ruumiliseks analiiiisiks ka rannikujaamade raadiosondide andmestikku. Andmetöötluse tagajärjel hinnatakse pikaajalisi muutusi atmosfääri vertikaalses struktuuris ja seostatakse neid ilmastiku kõikumistega ja kliimamuutustega maapinnalähedases õhukihis. Atmosfääri stabiilne piirikiht, mille "uurimislaboriks" polaaralasid tulenevalt nende aluspinna iseloomust peetakse, on suhteliselt vähe uuritud. Üheks peamiseks põhjuseks on olnud nende alade suhteline kaugus ja püsiva vaatlusvõrgustiku puudumine. Samas on stabiilne piirikiht oluline ilmaennustus- ja kliimamudelite parametriseerimisel. Seetõttu võimaldab teadmiste parandamine atmosfääri vertikaalstruktuurist täpsustada ka kliimamudeleid. Lisaks võimaldab polaaralade aluspinna soojus- ja kiirgusbilansi kompleksne uurimine koos selle kohal oleva atmosfääri piirikihiga valideerida ja parandada satelliitidelt teostatavat kaugseire metoodikat.
TegevusProtsent
Alusuuring100,0