"Sihtfinantseerimine" projekt SF0382148s02
SF0382148s02 (SF0382148s02) "Fundamentaalnähtused laia keelutsooniga materjalides ja nende rakendusperspektiivid (1.01.2002−31.12.2006)", Aleksandr Luštšik, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut.
SF0382148s02
Fundamentaalnähtused laia keelutsooniga materjalides ja nende rakendusperspektiivid
Fundamental phenomena in wide-gap materials and their prospects of application
1.01.2002
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP250 Tahke aine: struktuur, termilised ja mehhaanilised omadused, kristallograafia, phase equilibria1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT150 Materjalitehnoloogia2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).50,0
PerioodSumma
01.01.2002−31.12.20022 640 000,00 EEK (168 726,75 EUR)
01.01.2003−31.12.20032 618 000,00 EEK (167 320,70 EUR)
01.01.2004−31.12.20043 073 000,00 EEK (196 400,50 EUR)
01.01.2005−31.12.20053 243 000,00 EEK (207 265,48 EUR)
01.01.2006−31.12.20063 962 000,00 EEK (253 217,95 EUR)
992 931,38 EUR

Projekt on teema 038010S98 jätk. Uuritakse laia keelutsooniga (5-15 eV) oksiididel ja metallide halogeniididel baseeruvate materjalide mitmesuguste elektronergastuste (kvaasiosakeste) relakseerumise, lokaliseerumise, lagunemise ja kordistumise fundamentaalprotsesse. Laia keelutsooniga materjalides toimuvad füüsikalised protsessid erinevad kvalitatiivselt analoogilistest protsessidest pooljuhtides. Meie lähenemise eripära seisneb ergastavate footonite laia spektripiirkonna (5-2000 eV) kasutamises, kaasates ka sünkrotronkiirguse. Kristallide ja keraamikate, milledest osa on valmistatud TÜ FI-s, karakteristikute uurimiseks kasutatakse optilise, elektron- ja termoaktivatsioonspektroskoopia meetodeid, samuti EPR. Erilist tähelepanu pööratakse eksitonide, aukude ja elektronide autolokaliseerumise protsessidele binaarsetes ja keerulistes metallioksiidides. Esmakordselt uuritakse üksikute footonite poolt tekitatud ruumiliselt korreleerunud ergastuste rühmi. Hinnatakse väljavaateid kasutada uuritud nähtusi valgusallikate ja uute televisioonisüsteemide spektraaltransformaatorite loomisel, mälukeskkondade, kiirete detektorite ja selektiivsete kiirgusdosimeetrite väljatöötamisel. TÜ FI käsutuses on vajalikud ruumid, baasaparatuur ja kõrge kvalifikatsiooniga kaader (5 f.-m. doktorit ja 14 Ph.D, alates 1996.a. on avaldatud 204 teaduslikku artiklit, neist 115 CC). Plaanis on koostöö Rootsi, Saksa, Soome, Venemaa, Itaalia, USA, tehhi, Ukraina, Kasahstani jt. füüsikutega.
.