See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-358
EKKM14-358 "Eesti kohanimede etümoloogilise sõnaraamatu toimetamine (1.01.2014−31.12.2015)", Peeter Päll, Eesti Keele Instituut.
EKKM14-358
Eesti kohanimede etümoloogilise sõnaraamatu toimetamine
1.01.2014
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2014−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201415 100,00 EUR
01.01.2015−31.12.201521 000,00 EUR
36 100,00 EUR

Taotlus on esitatud programmi mooduli 1.1 (Eesti keele valdkondade tervikkäsitluste ettevalmistamine ja väljaandmine. Eesti (kirja)keele ajaloo, murrete ja lähisugulaskeelte allikapublikatsioonid, ülevaated ja teatmeteosed. Sõnaraamatud) raames ning vastab "Eesti keele arengukava 2011-2017" meetmes 2 kirjeldatud tegevusele (Keelekontaktide ja keele muutumise uurimine: koostada eesti kohanimede etümoloogiline sõnaraamat). Kohanimeraamatu lõpetamiseks on vajalikud tööd artiklite toimetamine, retsenseerimine, raamatu illustratsioonide valik ja indeksi koostamine. Arvestades asjaolu, et koostajad on eri kogemuse ja taustaga, on ühtlustav toimetamine hädavajalik. Toimetamise käigus kontrollitakse üle faktid, lisatakse puuduvaid elemente, struktureeritakse vajaduse korral tekst vastavalt kokkulepitud ülesehitusele, ühtlustatakse nimekujude valikut ja esitust, koondatakse samanimeliste märksõnade seletused võimaluse korral ühte. Keeletoimetamise üks eesmärke on ka ladusa, tavalugejale kergemini mõistetava, kitsaid erialatermineid vältiva teksti taotlemine. Artikleid on vaja anda retsenseerida teistele nimeuurijatele, ajaloolastele, kodu-uurijatele, et vältida olulisi sisulünki; eraldi vajab ülevaatamist muukeelsete nimede (läti, rootsi, saksa, vene) analüüs. Raamatu loetavuse huvides on ka selle võimalikult teemakohane illustreerimine, mis hõlmab sobivate kaartide, piltide jm materjali kokkuotsimist. See eeldab põhjalikku tutvumist artiklitega. Kohanimeraamatu lõppu tuleb märksõnaartiklites mainitud nimekujude register, mille abil leiab üles õige artikli. Osaliselt on võimalik indeksi koostamist automatiseerida (võttes aluseks teatud struktuurielemendid), kuid sageli on ka vaja artikli tekstis eraldi tähistamata nimevariandid ära märgendada. Indeksi vormistamisel tuleb välja jätta liigne, st identsed viited, ja koondada sarnased, ühele artiklile viitavad nimekujud ühte. Omaette teatmelisa on omaaegsete mõisate ja valdade koondtabel. Kohanimeraamatu algusse tuleb kirjutada sissejuhatavad artiklid, mis käsitlevad 1) raamatu põhimõtete ja allikate tutvustust, 2) Eesti kohanimeuurimise olulisimaid allikaid, 3) Eesti kohanimede üldiseloomustust.