See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6671
ETF6671 "Markerid ülemäärase väsimuse kuhjumises organismis tugevatoimeliste treeningute tagajärjel (1.01.2006−31.12.2009)", Jarek Mäestu, Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond.
ETF6671
Markerid ülemäärase väsimuse kuhjumises organismis tugevatoimeliste treeningute tagajärjel
Markers of excessive fatigue accumulation during strenous training
1.01.2006
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. Biomeditsiin601 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. Psühholoogia601 5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2009
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007213 600,00 EEK (13 651,53 EUR)
01.01.2006−31.12.2006213 600,00 EEK (13 651,53 EUR)
01.01.2008−31.12.2008213 600,00 EEK (13 651,53 EUR)
01.01.2009−31.12.2009205 056,00 EEK (13 105,47 EUR)
54 060,06 EUR

Treeningute adaptatsiooni esilekutsumise üheks eesmärgiks on väsimuse tekitamine organismis. Tekkivat töövõime ajutist langust on defineeritud kui üleväsimust. Kui aga sportlase töövõime langus on pikaajaline, võib olla tegu ületreeninguga, millest taastumine võib võtta isegi rohkem kui aasta. Seega tuleks sportlastel ületreeningut kindlasti vältida. Paraku hetkel puuduvad usaldusväärsed markerid, et teha vahet treenitud, üleväsinud või ületreenitud sportlase vahel. On pakutud, et mitmete hormoonrajade aktiveerumine on ületreeningu tagajärg, mitte selle peamine esilekutsuja ning on võimalik hoopis mitmete tsütokiinide mõju ületreeningu kujunemises. Käesoleva grandiprojekti eesmärgiks oleks uurida erinevate treeningreźiimde mõju erinevatele lihas- ja adipotsütokiinidele, et leida võimalikke markereid, mis iseloomustaksid ülemäärase väsimuse kuhjumist organismis eesmärgiga vältida sportlastel ületreeningut. Lisaks tsütokiinidele toimub ka sportlaste töövõime, meeleolude ning mitmete hormoonrajade samaaegne monitooring. Vaatlusalusteks on erinevate spordialade (vastupidavus, jõuvastupidavus, kiirus-jõud) esindajad ning nad sooritavad suure mahu/intensiivse treeningtsükli, et kutsuda esile üleväsimusseisund. Vaatlusaluseid testitakse igal nädalal, et jälgida muutusi spordiala spetsiifilises töövõimes ning psühholoogilistes ja biokeemilistes näitajates. Käesolev uurimisprojekt annab uut ja olulist informatsiooni väsimuse kuhjumise (tugevatoimeliste treeningute) mõjust erinevatele tsütokiinidele. Samuti erinevate markerite komplekssest kasutamisest treeningu monitooringu protsessis, mis aitab sportlastel ja treeneritel paremini ja efektiivsemalt tagada töövõime paranemist.
Fatigue induction through training exercises is one of the rules of training adaptation process to improve athlete capacities by stimulating organism functions. The achieved short-term performance decrement is usually called overreaching. However, if the fatigue accumulation continues the athlete may suffer overtraining which is characterized by long-term performance decrement and the recovery may take up to a year or longer. Therefore, the overtraining should be avoided. However, reliable diagnostic markers for distinguishing between well-trained, overreached or overtrained athletes are lacking in the literature. It is proposed that the activation of several hormonal parameters may be a consequence, not necessarily the primary indicator of overtraining. Recently, it was hypothesized that several cytokines may be involved in the development of overtraining. The purpose of this project is to investigate the effect of different training regimen on several muscle- and adipocytokines to find possible markers for fatigue accumulation in order to prevent athletes from overtraining. In addition, training effects on performance, mood-state and several hormonal axes are monitored. The subjects of different sport disciplines (endurance, power endurance, strength-power) would go through a high intensity/high volume training cycles to induce a state of overreaching. In addition to high load training, also the following recovery cycle would be monitored. They will be tested each week to show the changes and time course of their sport specific performance and several biochemical and psychological markers. This study would give new substantial information of the cytokine response to fatigue accumulation through strenuous training on different sport disciplines and the complex use of different markers for training monitoring for the purpose of effective performance improvement.