See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse stardigrant (PSG)" projekt PSG631
PSG631 "Märgalade taastamise optimeerimine ja majandamise strateegiate arendamine süsiniku sidumiseks atmosfäärist" (1.01.2021−31.12.2021); Vastutav täitja: Kuno Kasak; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 104 500 EUR.
PSG631
Märgalade taastamise optimeerimine ja majandamise strateegiate arendamine süsiniku sidumiseks atmosfäärist
Optimising wetland restoration and management strategies for carbon uptake
1.01.2021
31.12.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse stardigrant (PSG)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused100,0
PerioodSumma
01.01.2021−31.12.2021104 500,00 EUR
104 500,00 EUR

Inimtegevuse poolt mõjutatud turbaalade taastamine märgaladeks on atraktiive ent paljuski põhjalikult uurimata meede, et kliimamuutuste vastu võidelda. Põllumajanduse või turbatööstuse kasutuses olevad kuivendatud turbamaad on üldjuhul suured kasvuhoonegaaside allikad. Märgalade taastamine annab võimaluse muuta need allikad hoopis süsinikusidujateks ehk siis panustada kliimasoojenemise vähendamisse. Küll aga on hetkel teave selle kohta, kuidas taolisi hävinud turbaalasid taastada selliselt, et need oleksid võimalikult efektiivsed süsinikusidujad ning madala metaaniheitega. Seega on käesoleva projekti eesmärgiks tagada eksperimentaalne ja teoreetiline teadmine, kuidas taastada märgalasid, et nad oleks võimalikult suure süsiniku sidumise potentsiaaliga ning samal ajal väikese metaaniheitega. Taastamissoovituste väljatöötamiseks analüüsime detailselt märgalas toimuvaid protsesses: hüdroloogia, mullakeemia, mikrobioloogia, taimestiku katvus jne, mis mõjutavad kasvuhoonegaaside lendumist.
Restoring degraded peat soils is an attractive, but largely untested climate change mitigation approach. Drained peat soils used for agriculture or for peat extraction are often large greenhouse gas sources. By restoring subsided peat soils to managed, impounded wetlands can turn these sources into carbon sinks. However, at present, the amount of scientific information available to guide such restoration decisions and assess the impact of these actions is still spares and restoration outcome can be low carbon uptake and high methane emissions. Therefore, the overarching objective of this project is to provide an experimental and theoretical understanding how to restore wetlands with minimised methane emissions and maximised carbon uptake. To develop restoration recommendations, we analyse multiple drivers for greenhouse gas emissions including site-specific hydrology, legacy effects, soil chemistry, soil microbiology, vegetation development and dynamics.