"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8527
ETF8527 "Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas (1.01.2011−31.12.2015)", Veronika Kalmus, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8527
Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas
Generations and inter-generational relationships in the emerging information society
1.01.2011
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201512 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Grandiprojekti põhieesmärgiks on analüüsida erinevate vanuserühmade kogemusi igapäevases kokkupuutes traditsioonilise ja uue meediaga ning nende meediakasutuspraktikaid ning uurida põlvkondade vahelist interaktsiooni kujunevasse infoühiskonna sotsialiseerumise protsessis. Lisaks erinevate põlvkondade meediakasutuse ja meediataju võrdlevale analüüsile seisneb projekti olulisus katses uurida üheaegselt kaht peamist sotsialiseerimismõjurit vanemas põlvkonnas – lapsevanemaid ja õpetajaid – ja seda, kuidas nad reflekteerivad omavahelist rollijaotust sotsialiseerimisülesannete jagamisel. Lisaks teismelistele ja kooliealistele lastele kui tavapäraselt uuritavale vanuserühmale keskendub projekt ka vähemuuritud vanusesegmendile – eelkooliealistele lastele. Tähelepanu all on ka eakaaslased ja õed-vennad ise-sotsialiseerimise mõjuritena, mis võimaldab kaardistada suhteliselt suurt osa tänapäevasest sotsialisatsiooniväljast. Projekti metodoloogilist lähenemist iseloomustab mitmekülgsus ja interdistsiplinaarsus – kasutatakse nii sotsioloogia, meediauuringute, kasvatusteaduste, psühholoogia kui ka etnograafia lähenemisviiside ja meetodite kombinatsiooni. Rahvusvahelised küsitlusandmed ja mitmed koostööprojektid välispartneritega võimaldavad võrrelda Eestis toimuvaid protsesse Euroopa maadega. Projekt võimaldab ka uuritavate nähtuste lähi- ja süvavaatlust, kuna kasutatakse üle-riiklike küsitluste, semistruktureeritud ja fookus-grupp-intervjuude andmeid ning etnograafilisi materjale. Projekti peamiseks väljundiks on publikatsioonid rahvusvahelistes teadusajakirjades. Projekti raames valmib kaks doktoritööd ning vähemalt kuus magistritööd. Projekti tulemused pakuvad ka konteksti-spetsiifilist informatsiooni laste, vanemate ja õpetajate meediakirjaoskusega seotud vajaduste ja huvide kohta, olles seega oluliseks teadmiste baasiks ja lähtekohaks Eestis praegu puuduva eelkooliealiste laste meediakasvatuse didaktika loomisel, õpetajakoolituses meediakasvatuse alaste programmide ning ainekavade väljatöötamisel ning lastele ja vanematele suunatud meedia-alase teadlikkuse tõstmise kampaaniate planeerimisel. Rakendusliku väljundina on kavas avaldada populaar-teaduslikke artikleid Eesti ajalehtedes, ajakirjades ja internetis ning lastevanematele suunatud käsiraamat. Kavas on korraldada meediakasvatuse alaseid täiendkoolitusi lasteaiaõpetajatele ning töötada selleks otstarbeks välja õppematerjalid.
The main objective of this project is to analyse the experiences different age groups have in their daily encounters with and usage practices of traditional and new media, and to explore interaction between generations in the process of socialisation into the emerging information society. In addition to the comparative focus on different generations’ use and perception of media, the significance of this project lies in its ambition to shed light simultaneously upon two main agents of socialisation among the older generation – parents and teachers – and their reflection upon the sharing of socialising tasks between them. Moreover, in addition to a commonly studied age groups of adolescents and school-aged children, the project focuses on pre-schoolers as a segment on which relatively scarce knowledge is available. Also, a focus upon peers and siblings as agents of (self-)socialisation enables the project to map a relatively large part of the contemporary field of socialisation. The methodological approach of the project is versatile and interdisciplinary as it combines the methodologies of sociology, media studies, educational sciences, psychology and ethnography. The international survey data and various cooperation projects with foreign partners allow comparing the processes under investigation in Estonia with those in other European countries. The project also allows performing an in-depth analysis of the phenomena under investigation, as the data from national surveys, semi-structured and focus group interviews as well as ethnographic materials are used. The main output of the project are publications in international journals. Related to the theme of the project two doctoral dissertations and at least six master’s theses will be defended. The results of the project will also provide context-specific information about children’s, parents’ and teachers’ needs and motivations with regard to media literacy, thus serving as an important knowledge base for working out the didactics of media education and programmes of teacher education in the field of media literacy, and for designing awareness raising campaigns for children and parents. In order to disseminate the results of the studies, articles in Estonian newspapers, journals and online environments as well as a handbook for parents will be published. Also, workshops and lectures about media education for pre-school teachers will be organised and special teaching materials will be designed.
Projektis rakendasime nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Osalesime esinduslike küsitluste Mina. Maailm. Meedia ning EU Kids Online ankeetide väljatöötamisel ja andmete analüüsimisel. Lisaks tavapärasematele kvalitatiivmeetoditele arendasime innovaatilisi loovuurimismeetodeid. Tulemused on kättesaadavad veebikogumiku genire.ut.ee vahendusel. Vanuserühmade vahel valitsevad reljeefsed erinevused meedia, eriti interneti ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalustes, eesmärkides, oskustes, aktiivsuses ja harjumustes, mis lubab kõnelda „meediapõlvkondadest“. Meediakasutus mängib seega sotsiaalsete põlvkondade kujunemises – põlvkonnastumises – olulist rolli. Kõiki meediakasutuses ilmnevaid vanuselisi erinevusi ei ole siiski asjakohane tõlgendada põlvkondliku efekti võtmes. Ehkki Eestis pole põlvkondlik lõhe laste ja nende vanemate internetikasutuses väga suur, erineb Eesti selles osas kõigist Põhjamaadest, kus lapsevanemad on oma lastest aktiivsemad internetikasutajad. Üldisemal tasandil võime Eesti ja teiste siirderiikide olukorda tõlgendada konfliktina tehnoloogia ja meediakeskkonna ülikiire arengutempo ning inimeste adaptatsiooni- ja õppimisvõime vahel. Teoreetilises käsitluses paigutasime laste ja noorte internetikasutuse heaolukontseptsioonide raamistikku ja tõime esile, et laste heaolu ja internetikasutuse seosed on mitmetahulised, sõltudes nii indiviiditasandi tegurite ja asjaolude keerukast kogumist kui institutsionaalsest ja sotsiaalsest kontekstist. Sotsialiseerumismõjurite interaktsioonimustrite käsitlemisel keskendusime laste meediakasutuse sotsiaalsele vahendamisele, mille määratlemisel pakkusime välja kahese jaotuse ning lõime sotsialiseerijate vahendaja-rollide tüpoloogia. Riikidevahelisi erinevusi analüüsides näitasime, et makrotasandil mängivad lisaks väärtushinnangutele rolli heaolurežiimid, mõjutades strateegiaid, mida lapsevanemad saavad kasutada laste sotsialiseerimisel, sh meediakasutuse vahendamisel. Tulemuste põhjal avaldasime projekti veebikogumikus rea praktilisi soovitusi poliitikakujundajatele, õpetajatele ja lapsevanematele.