"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5930
ETF5930 "Mageveekalade ajaline ja ruumiline levik Läänemere kaldalähedastel aladel (1.01.2004−31.12.2006)", Markus Vetemaa, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
ETF5930
Mageveekalade ajaline ja ruumiline levik Läänemere kaldalähedastel aladel
Temporal and spatial distribution of freshwater fish in coastal areas of the eastern Baltic Sea
1.01.2004
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2005−31.12.200594 117,65 EEK (6 015,21 EUR)
01.01.2006−31.12.200696 000,00 EEK (6 135,52 EUR)
18 541,89 EUR

Taotletava grandi abil plaanitakse uurida mageveekalade ajalist (sesoonset) ja ruumilist levikut Eesti rannikumere kaldalähedastel aladel ja seda mõjutavaid tegureid. Keskendutakse abiootiliste tegurite selgitamisele. Peamisteks uurimisaladeks on kolm erinevat rannamere ala, mida asustavad mageveekalad ning mis oma olemuselt moodustavad gradiendi madalast ja tuulte eest kaitstud rannamerest avamerele: - Matsalu laht (madalaveeline laht), suvel püsivalt soojaveeline, vee termaalset kihistumist ei esine; - Käsmu laht (sügavaveeline laht üsna ulatusliku litoraaliga, vee temepatuur võib suveperioodil ajuti kiiresti muutuda sõltuvalt tuule suunast ja süvavee kerkest, vee termaalne kihistumine lahe sügavamas osas) - Vaindloo saare ümbrus (rannikust kaugel asuv ja tuultele avatud sügavaveeline väga kitsa litoraaliga püsiva soolsusega piirkond, temperatuuritingimused võivad suveperioodil kiiresti muutuda). Need alad on ka rannikumere kalastiku seire püsiuurimisalad, mis võimaldab taustaandmetena kasutada varem saadud tulemusi kalastiku suvise kosseisu ja liikide arvukuse kohta. Projekti käigus keskendutakse koosluste kui tervikute ja erinevatesse seltsidesse kuuluvatele peamistele mudelliikide (osade küsimuste lahendamiseks kaasatakse ka teisi liike) ajalise ja ruumilise jaotuse selgitamisele: ahven (ahvenalised), siig (lõhelised), särg, lepamaim ja rünt (karpkalalised), kes asustavad kõiki (siig valdavalt siiski vaid kahte viimast) mudelbiotoopi ning mageveekogusid.
Main aim of the planned work is to study the spatial (including vertical) and temporal distribution of freshwater fish in the Estonian coastal seas as well as investigate the main reasons (abiotic and biotic factors) causing the variations. Main research areas (where most essential material will be gathered, other areas serve as additional) are three different coastal sea biotopes, inhabited by freshwater fish. In principle those areas form a gradient from shallow sheltered bay into open marine area: - Matsalu Bay (shallow sheltered area; in summer temperature is stable and warm; no stratification). - Käsmu Bay (deepwater bay more opened to winds; in inner areas rather large littoral area; temperature may change quickly depending on wind direction; stratification in deeper areas) - Vicinity of Vaindloo Island (open-sea area far from coast; narrow littoral belt, temperature more stable than in Käsmu, but still depending on winds). During the planned research the functioning of the whole fish fauna will be studied. However, main emphasis will be given to the model species from different orders: perch (Perciformes), whitefish (Salmoniformes), roach, gudgeon (Cypriniformes). These species inhabit all three (whitefish mainly two) research areas and are also found in fresh waters.