"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8717
ETF8717 "Intraabdominaalse hüpertensiooni patofüsioloogia ja ravi (1.01.2011−31.12.2014)", Joel Starkopf, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF8717
Intraabdominaalse hüpertensiooni patofüsioloogia ja ravi
Intraabdominal hypertension in intensive care patients – pathophysiology and treatment
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB590 Anestesioloogia, intensiivravi 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201114 154,00 EUR
01.01.2012−31.12.201214 154,00 EUR
01.01.2013−31.12.201314 154,00 EUR
01.01.2014−31.12.201414 154,00 EUR
56 616,00 EUR

Intra-abdominaalne hüpertensioon (IAH) on üks patofüsioloogilistest muutustest, mis mängib olulist rolli organpuudulikkuste tekkes intensiivravi haigetel. Oleme varasemates uuringutes näidanud, et IAH teke intensiivravi perioodil on sõltumatu suremuse riskifaktor. Milline on kriitiline IAH väärtus ja kestvus, on küsimus, millele ühene vastus puudub. Puudulikult on uuritud intra-abdominaalse rõhu, makro- ja mirkotsirkulatsiooni vahelisi seoseid. Samuti ei ole täpselt teada, millised muutused toimuvad kudede mikrotsirkulatsioonis, eriti abdominaalpiirkonnas, kestva IAH korral. Loomuuringutes on näidatud, et raske sepsise korral leiavad aset ühetaolised muutused nii soole kui ka sublingvaalse ala mirkotsirkulatsioonis. Mitmed kliinilised uuringud toetavad seisukohta, et keelealune ala on sobiv piirkond hindamaks mikrotsirkulatsiooni muutusi kogu organismis. Seetõttu on alust arvata, et keelealuse ala mikrotsirkulatsiooni uurimine võib relevantselt peegeldada IAH-st tingitud patofüsioloogilisi muutusi. Mikrotsirkulatsiooni muutuste kindlakstegemine enne kliiniliselt diagnoositava organpuudulikkuse väljakujunemist võiks olla abiks kriitilise IAH väärtuse ja kestvuse kindlakstegemisel. Käesoleva projekti esimeses alauuringus on kavas uurida seoseid IAH erinevate väärtuste ja keelealuse mikrotsirkulatsiooni vahel intensiivravi haigetel. Mirkotsirkulatsiooni hindamiseks kasutame OPS (orthogonal polarization spectral)-imaging metoodikat. Kuigi IAH kui sündroomi olulisus on teada, põhinevad enamus konsensuskomitee soovitatud ravimeetoditest ekspertarvamusel. Ühe ravimeetodina soovitatakse kasutada analgosedatsiooni süvendamist. See soovitus ei ole testitud kliinilistes uuringutes. Sedatsiooni süvendamine ei ole ilma võimalike negatiivsete kõrvaltoimeteta. Nii pindmise sedatsiooni taktika kui ka haigete igapäevane ärkvele laskmine on seotud vähenenud intensiivravil viibimisega, lühenenud aparaadihingamise kestvusega ning ventilaatorpneumoonia väiksema esinemissagedusega. Seetõttu oleme käesoleva projekti teises osas planeerinud mitmekeskuselise uuringu aparaadihingamisel olevatel intensiivravi haigetel, mis selgitab sedatsiooni süvendamise efektiivsust IAH ravimeetodina. Uuring on plaanis läbi viia koostöös World Society of Abdominal Compartment Syndrome kliiniliste uuringute töögrupiga. Käesolev projekt on jätk meie varaasematele uuringutele IAH ja seedetrakti puudulikkuse epidemioloogiast intensiivravi haigetel.
Intra-abdominal hypertension (IAH) is a pathophysiological event, which plays a significant role in the development of multiorgan failure in critically ill patients. Studies, including our own, have shown that development of IAH during the ICU period is an independent risk factor for death. The question - what is the critical level and duration of intra-abdominal pressure (IAP) is still opened and not easy to answer. No sufficient data exists on relations between IAP, macro- and microcirculation. Also, we know very little what happens during sustained IAH on microcirculatory level, especially in the abdominal area. In porcine model of severe sepsis it is demonstrated that severity and the time course of microcirculatory changes are similar in the sublingual and in the gut region. The findings support the sublingual region as an appropriate region to monitor the microcirculatory changes taking place in whole organism level. Therefore we believe that changes in sublingual microcirculation would reflect pathophysiological events associated with intra-abdominal hypertension. If microcirculatory changes associated with increased IAP occur before clinically evident signs of organ failure(s) this type of monitoring could help us to identify critical level (and duration) of IAH. On that background we aim to investigate the relations between IAP, APP and sublingual microcirculation in critically ill patients as the first part of the current project. Also, despite the importance of the syndrome is well recognized, most of the treatment recommendations of IAH/ACS, suggested by consensus conference of experts, have not been tested or proved in clinical trials. Deepening of sedation is suggested as one treatment option. Deepening of sedation, however, is not without potential risks. Strategy of light sedation affords benefits with regard to reduction of ICU stay and duration of ventilation without negatively affecting subsequent patient mental health or patient safety. Reduced ICU mortality as well as reduced incidence of ventilator-associated pneumonia in conjunction with light sedation is also shown. To clarify the effectiveness of sedation deepening on IAH, a prospective, multicenter study in adult, mechanically ventilated intensive care patients is planned as a second part of the present project. The current project is a continuation of our previous studies on epidemiology of IAH and gastrointestinal failure.
Tehtud uuringutes näitasime, et seedetrakti sümptomite ja IAH teke on seotud halvemate intensiivravi tulemustega. Selgitasime IAH riskifaktorid kahes meta-analüüsis. Juhtisime rahvusvahelist ekspertkomiteed, mis andis konsensusdefinitsioonid seedetrakti puudulikkuse diagnoosimiseks intensiivravi haigetel. Mikrotsirkulatsiooniuuringutes olulisi seoseid IAP ja keelealuse mikrotsirkulatsiooni vahel me ei leidnud, küll aga selgus, et kõrgem keskmine arteriaalne vererõhk ja kõrgem abdominaalne perfusioonirõhk (APP) on mõlemad seotud parema mikrovaskulaarse verevooluga. Need tulemused kokku toetavad seisukohta, et kerget kuni mõõdukat IAH ei tohi kriitilises seisundis haigetel ignoreerida. Piisava APP tagamine on meie tulemuste põhjal oluline osa selliste haigete esmasest ravist. Mitmekeskuselises rahvusvahelises prospektiivses uuringus (377 patsienti, 40 keskust) testisime hüpoteesi, et seedetrakti sümptomitest on võimalik koostada 5-punktiline skaala, mis võimaldaks adekvaatselt peegeldada seedetrakti funktsiooni intensiivravi haigetel. Seedetrakti sümptomite esinemine korreleerus intensiivravi suremusega – mida rohkem sümptomeid ravi esimesel nädalal esines, seda kõrgem oli 28-päeva suremus. Hästi toimivat skoori sümptomitest moodustada ei õnnestunud, mis peegeldab probleeme ja raskusi seedetrakti funktsiooni objektiviseerimisel sellel haigete kontingendil. 2600 pt kaasanud retrospektiivses analüüsis järeldasime, et IAP mõõtmise indikatsioonide laiendamine ei too kaasa IAH diagnoosimise sagenemist. Seetõttu pole otstarbekas kasutada IAP mõõtmist kõigil intensiivravi haigel. Kokkuvõttes on teadusgrandi tulemused olulisel määral mõjutanud meie kliinilist praktikat ja seeläbi toonud olulise panuse intensiivravi haigete ravitulemuste paranemisesse. Meie uuringud näitavad veenvalt, et IAP mõõtmisel ja IAH õigeaegsel diagnoosimisel on võimalik intensiivravi tulemusi parandada Juurutasime mikrotsirkulatsiooni hindamise metoodika, millele võib ennustada olulist rolli tuleviku intensiivravi praktikas.