See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" projekt EKKTT06-5
EKKTT06-5 (EKKTT06-5) "Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid (1.01.2006−31.12.2010)", Einar Meister, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Küberneetika Instituut.
EKKTT06-5
Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid
1.01.2006
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keele keeletehnoloogiline tugi
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006420 000,00 EEK (26 842,89 EUR)
01.01.2007−31.12.2007420 000,00 EEK (26 842,89 EUR)
01.01.2008−31.12.2008775 000,00 EEK (49 531,53 EUR)
01.01.2009−31.12.2009517 550,00 EEK (33 077,47 EUR)
01.01.2010−31.12.2010440 000,00 EEK (28 121,13 EUR)
164 415,91 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID JA TÄHTSUS (kuni 1 lk) : Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Projekti olulisemad ülesanded on: 1. uurida ja arendada kõnesignaalide analüüsi, müratöötluse ja akustilise keskkonna modelleerimise meetodeid – see on vajalik kõnetuvastussüsteemide rakendamiseks erinevates akustilistes tingimustes (kodu, büroo, telefonikanal, jne) ja erinevate kõne kodeerimise algoritmide korral; 2. uurida kõneparameetrite varieeruvust erinevate kõnelejate vahel ja töötada välja vastavad normaliseerimismeetodid kõnetuvastuse jaoks ning leida sobivad tunnused/meetodid kõneleja identifitseerimiseks tema häälenäidete alusel; 3. luua eesti keelele omaste kvantiteedinähtuste mudelid kõnetuvastuse jaoks, samuti leida meetodid akustilise informatsiooni kasutamiseks liitsõnapiiride tuvastamiseks; 4. uurida aktsendiga kõne akustilisi omadusi, luua akustilised mudelid aktsendiga kõne tuvastuseks 5. arendada signaalitöötlusmeetodeid aktsendi automaatseks hindamiseks, luua e-õppe tarkvara eesti keele häälduse paremaks omandamiseks. Projekti tähtsus: Kõnetuvastuse rakenduste loomisel on vajalik kohandada tuvastussüsteem erinevate akustiliste tingimuste ja kõnelejate jaoks – selleks on vaja ruumi akustilistele omadustele, müratasemele ja kõneleja häälele adapteeruvaid signaalitöötlusalgoritme. Maailmas laialdaselt kasutatav kõnetuvastustehnoloogia kasutab tunnustena põhiliselt kõne spektraalseid omadusi kirjeldavaid tunnuseid, häälikute kestuserinevusi nende tunnustega modelleerida ei saa. Eesti keele kui kvantiteedikeele tuvastamisel on vajalik modelleerida ka kõnesegmentide kestussuhteid, vastavad algoritmid seni puuduvad. Projektis luuakse eestikeelse kõne tuvastuseks sobiv temporaalse struktuuri mudel ja uuritakse mitmete akustiliste tunnuste (intensiivsus, põhitoon) kasutamist liitsõnapiiride määramiseks. Eri inimeste kõneparameetrite suur variatiivsus on kõnetuvastusel tõsiseks probleemiks – vajalik on rakendada parameetrite normaliseerimist, mille eesmärgiks on kõnelejatevahelise erinevuse redutseerimine. Samas on kõnevariatsioonid suures osas individuaalsed, võimaldades identifitseerida kõneleja isikut tema häälenäidete alusel. Isikupäraste tunnuste automaatne analüüs ja sobivate klassifitseerimismeetodite rakendamine võimaldavad luua automaatseid isikutuvastussüsteeme, millel on olulisi eeliseid traditsioonilisi biomeetrilisi tunnuseid (sõrmejälg, silmapõhi, jm) kasutavate süsteemide ees, näiteks telefoniteenuste puhul. Aktsendiga kõne uurimise tulemuseks on erinevate aktsendinähtuste akustilised kirjeldused ja nende seosed tajutava aktsendi suurusega. Need tulemused on rakendatavad kõnetuvastussüsteemi kohandamiseks aktsendiga kõnele, samuti eesti keele kui võõrkeele õpetamisel. Kasutades erinevaid signaalitöötlusmeetodeid, on võimalik automaatselt hinnata aktsendi suurust ja anda keeleõppijale juhiseid häälduse korrigeerimiseks. Projekt on osaliselt jätkuks RP Eesti keel ja rahvuslik mälu raames 2004-2005 finantseeritud projektile Interaktiivne taju- ja hääldustreeningu programm.