"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5922
ETF5922 (ETF5922) "Korrelatsioonikriteeriumid ja keskkonnamuutused Ordoviitsiumi globaalsete lademete piiridel Baltikumis. (1.01.2004−31.12.2007)", Jaak Nõlvak, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF5922
Korrelatsioonikriteeriumid ja keskkonnamuutused Ordoviitsiumi globaalsete lademete piiridel Baltikumis.
Correlation criteria and environmental changes at the boundaries of the global Ordovician stages in the East Baltic
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2005−31.12.2005124 705,88 EEK (7 970,16 EUR)
01.01.2006−31.12.2006127 200,00 EEK (8 129,56 EUR)
01.01.2007−31.12.2007127 200,00 EEK (8 129,56 EUR)
32 537,79 EUR

Projekti peamiseks ideeks on Ordoviitsiumi läbilõigete stratigraafilis-paleontoloogiliste erisuunaliste uurimiste integreerimine selgitamaks hiljuti püstitatud globaalsete ladestike ja lademete piiritasemed ja neid markeerivad keskkonna ning elustiku arengu muutused Baltikumis. Peamiselt graptoliidifaatsieses eraldatud globaalüksuste piiritasemete trasseerimiseks Balti paleobasseini karbonaatsetesse läbilõigetesse on vaja selgitada täiendavaid kriteeriume, biotsonaalseid indeksvorme (kitiinikute, graptoliitide, konodontide hulgast) ja nendega assotsieeruvate teiste faunagruppide kasutatavus biostratigraafias ning keskkonnatingimuste hindamisel. Vastava töö üheks tingimuseks on detailmorfoloogial põhinev taksonoomiline uuring ja revisjon arvestades kaasaja paleontoloogilise materjali klassifitseerimise printsiipe ja meetodeid, eriti muudatusi perekonna ja kõrgemate taksonite osas, mis otseselt mõjutavad regioonidevaheliste faunistiliste seoste interpretatsiooni. Uuritava piirkonna senine geoloogilise uurituse taust ning välja töötatud detailne stratigraafiline korrelatsiooniskeem annab uuringule unikaalse võimaluse testida globaalsete üksuste rakendatavust ühe paleobasseini erifatsiaalsetes tingimustes ja loodetavalt tuua esile nende piiride eritlemise täiendavad tunnused, mida võib rakendada teiste sarnase settereziimiga piirkondade läbilõigete korrelatsioonil globaalse kronostratigraafilise skeemiga. Uudse aspektina Eesti paleontoloogilise materjali uurimisel pööratakse antud projekti raames tähelepanu reale spetsiifilistel nähtustele (kommensialism, sümbioos, bioerosioon, mehaanilised kahjustused), mis annavad lisainformatsiooni nii faunakoosluste kui keskkonatingimuste kohta. Viimaste selgitamise eesmärgil uuritakse ka kivimeis esineva fosfaatse materjali (lingulaadid, fosfaatsed katkestuspinnad) geokeemilist ja mineraloogilist koosseisu, eeskätt seni väheuuritud stratigraafiliste intervallide osas. Fosfaatse ja primaarselt aragoniitse kojaga brahhiopoodide apatiidi karbonaadi, F ning REE sisalduse põhjal selgitatakse neid fossiile sisaldava kivimi moodustumise ajal valitsenud Eh ja pH tingimusi, mis määravad elustiku spetsiifika basseini eri piirkondades ja eri aegadel.
The main idea of the project is to integrate different approaches to the Ordovician stratigraphy and palaeontolgy in order to correlate the recently defined lower boundary levels of global series and stages and identify the corresponding environmental and biotic changes in the Baltic sequences. The boundaries of global units (series, global stages) are defined mainly in the sections of graptolite facies, but for their correlation in the Baltic carbonate facies different new criteria should be used, such as biozonal species among chitinozoans and conodonts. The biostratigraphical value of associated macrofossils and environmental changes should be estimated in the presumed boundary intervals. One possibility of achieving the best results in stratigraphy is the taxonomic study, based on detailed morphological research, and a revision of the palaeontological material considering the novel ideas of the palaeontological classification, especially the changes made recently on the genus and higher taxonomic levels. The taxonomic interpretation has direct influence on conclusions made by comparison of faunas from different regions, basins and areas. Due to the geological and palaeontological background and detailed stratigraphical correlation schemes available for the study area, the present project serves as a unique possibility of testing the usability of global boundaries in the limits of different environmental conditions of one and the same basin and to elaborate additional criteria which can be used in other basins with a similar depositional regime. A new aspect in the study of the Baltic palaeontological material will be specific problems, such as commensialism, symbiosis, bioerosion, mechanical injuries, giving information on the faunal associations and environments. The geochemistry and mineralogy of the phosphates in the Ordovician rocks (discontinuity surfaces) will be analysed to get additional data for the interpretation of environments. The studies of shell structure and mineralogy of lingulate brachiopods with phosphatic shells will be aimed at obtaining data about the Eh and pH conditions in the basin and their influence on the distribution of benthic faunas. .