"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6612
ETF6612 "Seostatud kontseptuaalse arusaamise kujunemine keskkonnaalastest probleemteemadest (1.01.2006−31.12.2008)", Kai Pata, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut.
ETF6612
Seostatud kontseptuaalse arusaamise kujunemine keskkonnaalastest probleemteemadest
The development of conceptual coherence of environmental problem issues
1.01.2006
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2007
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−14.01.2008
Tallinna Ülikool, Informaatika Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006104 040,00 EEK (6 649,37 EUR)
01.01.2007−31.12.2007104 040,00 EEK (6 649,37 EUR)
01.01.2008−31.12.2008104 040,00 EEK (6 649,37 EUR)
19 948,11 EUR

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja õpilaste üldise seostatud kontseptuaalse arusaamise (conceptual coherence) kujunemise seaduspärasused ökoloogilistest ja keskkonnaalastest probleemteemadest traditsiooniliste ja otsusetegemise metoodikatega õpetades ja leida selle seosed õpilaste keskkonnaprobleemide alase teadlikkuse (awareness) ning dilemmaprobleemide lahendamise oskuse vahel. Töö lähtealuseks on oletus, et mõistelise seostatud arusaamise kujunemine sõltub kontekstilise seostatud arusaamise omandamisest ning mõlema koostoimel kujunevad eristatavad õpilaste üldise seostatud kontseptuaalse arusaamise tüübid. Ebapiisav üldise seostatud arusaamise tase keskkonnaalastest probleemteemadest ei võimalda õpilastel kujundada teadlikkust keskkonnaprobleemide tegelikust olemusest, mistõttu on pärsitud ka nende otsustamispädevused dilemmasituatsioonides. Varasemate uuringute põhjal võib väita, et traditsiooniliste meetoditega õpetamine ei arenda piisavalt õpilaste mõistelist ja kontekstilist seostatud arusaamist keskkonnaalastest probleemteemadest ja nende otsuste tegemise oskust. Erinevate otsuse tegemise komponente sisaldavate õpetamismetoodikate lisamine tavapärasele keskkonnaõpetusele peaks eeldatavalt tõstma õpilaste teadlikkust keskkonnaprobleemide tegelikust olemusest ning seeläbi aitama kaasa nende üldise seostatud arusaamise kujundamisele keskkonnaalastest probleemteemadest, mistõttu võiks paraneda ka nende pädevus dilemmasituatsioonides otsustamisel. Grantiprojektil on kolm tulemust: I.Töötatakse välja üldine mõistelise ja kontekstilise seostatud arusaamise kujunemise mudel keskkonnatemaatika näitel. II.Leitakse mõistelise ja kontekstilise seostatud arusaamise kujunemise seosed keskkonnaprobleemide alase teadlikkuse ja otsustamispädevusega dilemmasituatsioonides. III.Kirjeldatakse, milline on otsustamismetoodikate mõju seostatud kontseptuaalse arusaamise kujunemisele.
This research aims to characterise the patterns of the students’ development of conceptual coherence of environmental problem issues by applying traditional and decision-making methodologies in teaching and to ascertain its relationships with the awareness of environmental problem issues and students’ dilemma solving skills. The study stems from the hypothesis that the development of conceptual coherent understanding depends on the development of contextual coherent understanding and both together influence the formation of students’ different levels of general conceptual coherence. The low level of students’ general coherent conceptual understanding of environmental problem issues results in their lack of awareness of the nature of environmental problem issues and inability of making informed judgements in dilemma situations. The previous studies enable to assume that students do not develop coherent conceptual and contextual understanding of environmental problem issues by learning ecology and environmental course with traditional methods. The promotion of students’ environmental awareness by activities that involve judgement making should increase the formation of their coherent conceptual and contextual understanding of environmental problem issues and might benefit to their ability of making informed judgements in dilemma situations. This grant project has three outcomes: I.The general model of the development of conceptual and contextual coherency will be composed on the example of ecology and environmental issues. II.The relationships of the development of conceptual and contextual coherency with the awareness about the nature of environmental problems and decision-making skills in dilemma situations will be found. III.The influence of decision-making methodologies on the development of conceptually coherent understanding of ecology and environmental issues will be found.