"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9033
ETF9033 "LAPSE KOHANEMINE MUUTUVA KESKKONNAGA (1.01.2012−31.12.2015)", Tiia Tulviste, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF9033
LAPSE KOHANEMINE MUUTUVA KESKKONNAGA
CHILD ADJUSTMENT IN CHANGING CULTURAL CONTEXT
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS262 Arengupsühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS283 Psühhopedagoogika5.3. Haridusteadused50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201217 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201317 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201417 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201517 400,00 EUR
69 600,00 EUR

Kavandatud uurimisprojekti eesmärk on paremini mõista kultuurimudeleid, mis peegelduvad lapse põhiliste sotsialiseerijate – tema vanemate, õpetajate ja eakaaslaste – kasvatusmustrites Samuti tuntakse huvi sotsialisatsioonimustri ja lapse kohanemise ja arengu vahel valitsevate seoste vastu. Eesti koolis läbiviidavate reformide valguses on oluline teada saada, missugune kasvatusmuster on muutuvas kasvukeskkonnas kõige efektiivsem Varasemate võrdlevate uurimuste tulemused näitavad, et eesti emad kalduvad lapse käitumist rohkem kontrollima ning nad peavad traditsioonilisi konformismiga seotud kasvatusväärtusi olulisemaks kui emad Rootsist, Soomest ja USAst. Eesti lapsed seevastu on nii kodus kui koolis passiivsemad suhtluspartnerid kui paljude teiste maade lapsed, nad räägivad siis, kui ema või õpetaja neilt midagi küsib. Uurimuse raames võrreldakse eesti ja eestivene teismeliste ning nende emade ja õpetajate väärtusorientatsiooni teistes sõltumatusele orienteeritud lääneriikides elavate teismeliste ning nende vanemate ja õpetajate omaga. Teiseks eesmärgiks on uurida, kuivõrd autonoomia ja seotus ilmnevad ema-lapse igapäevases suhtluses ning eriti nende narratiivides minevikusündmustest. Uuritakse ka seost ema suhtlus- ja meenutusstiili ning lapse kõne ja suhtlusoskuste arengu vahel. Võiks arvata, et tugevamini seotusele orienteeritud emad räägivad rohkem teistest inimestest ning vähem lapsest ning nende lapsed ei ole sedavõrd aktiivsed suhtluspartnerid kui teistsuguse väärtusorientatsiooniga emade omad. Kolmandaks, murdeealiste laste puhul huvitume sellest, kuidas suhted ema, isa ja õpetajaga seostuvad murdeealise psühholoogilise kohanemise, kooliedukuse ja käitumisprobleemidega. Kavandatud uurimuste tulemused on vajalikud kaasaegse arengupsühholoogia teoreetiliste käsitluste edasiarendamiseks, kuna võimaldavad saada täiendavat informatsiooni selle kohta, kuivõrd universaalsed on seosed laste kasvatamise viisi ja lapse arengu ja psühholoogilise kohanemise vahel. Saadud tulemustel on ka suur praktiline tähtsus, kuna nii eesti kui eestivene laste kasvatamise mustri ja laste arengu ning kohanemise tundmine peaks aitama poliitikutel, haridusteadlastel ja lapsevanematel haridusreformi edukamalt läbi viia.
The proposed project is aimed at contributing to the understanding of cultural models of development as it is reflected in the socialization patterns of the main socializers of children – parents, teachers and peers –, as well as the associations between certain socialization patterns and child adjustment and development. In the light of ongoing educational reforms in the Estonian schools the question arises how children adapt to changing developmental contexts, and what constitutes an effective child rearing. Estonian parents have been found to focus on controlling the children’s behavior and emphasizing traditional values in child-rearing more than parents from countries like Sweden, Finland, North America, etc. Estonian children, in turn, have been observed to contribute less to family and school conversations than children in other cultural contexts, and talk when they are asked to by their mothers or teachers. First, the proposed study aims to investigate the value orientation of Estonian and Estonian Russian adolescents and their mothers and teachers in the dimensions of autonomy and interdependence by comparative studies with Western countries characterized by the independent model of development (i.e. Sweden, Germany, the U.S.). Second, the study will examine to what extent autonomy and interdependence are expressed and supported in spontaneous mother-child interactions, and mother-child discussions of the past events in particular. The relationships between maternal conversational style, her reminiscing style and the development of language and communication abilities in children will also be addressed. A stronger relatedness orientation is expected to be related to more talk about other people vs. the child, and less active participation of children in conversation. We will also examine longitudinally the associations between the adolescents’ perceived relationships with mothers, fathers and teachers as indicated by the perceived acceptance-rejection and control, on the one hand, and the adolescent outcome such as psychological adjustment, school conduct and the academic achievement, on the other hand. The results of these studies will provide additional information on the universalities of child rearing to refine the concurrent theories on the one hand and practical information on the characteristics of the Estonian context that is useful for parents and policymakers in the light of current reforms on the other hand.
Projekti põhieesmärgiks oli edasi arendada teoreetilist käsitlust kultuurimudelitest ning nende peegeldumisest erinevate sotsialiseerijate – vanemate, õpetajate ja eakaaslaste – sotsialiseerimismustrites. Samuti tundsime huvi sotsialiseerimismustri ja lapse kohanemise ja arengu vahel valitsevate seoste vastu. Võrdlesime lapse olulisemate sotsialiseerijate personaalseid väärtusi ja kasvatusväärtusi, jälgisime sotsialiseerimismustris aja jooksul toimuvaid muutusi, tegime kultuuriti võrdlevaid uurimusi. Tulemused kinnitasid oletust, et teismeliste väärtused peegeldavad autonoomia mudelit, nende sotsialiseerijate väärtused aga psühholoogilise seotuse mudelit. Õpetajad ja vanemad peavad oluliseks nii autonoomia kui seotusega seotud väärtusi, nende väärtuseelistused on küllaltki sarnased. Nii personaalsete kui ka kasvatusväärtuste poolest oled ka eestlased ja eestivenelased sarnased, kuigi vanemate vastajate (üle 40 aasta vanade) vastused olid sarnasemad. Teismeliste väärtuseelistused erinesid nii lapsevanemate kui õpetajate omadest, samuti üleilmsest väärtushierarhiast selle poolest, et stimulatsiooni ja hedonismi peeti eriti oluliseks. Emade tugevam seotusele orienteeritus seostus sellega, et nad rääkisid lapsega rohkem teistest inimestest ning tegevustest ning vähem lapse sisemistest seisundites ning sündmuse mittesotsiaalsest kontekstist. Samuti ei olnud nende lapsed sedavõrd aktiivsed suhtluspartnerid kui teistsuguse väärtusorientatsiooniga emade omad. Uurimuste tulemused on vajalikud kaasaegse arengupsühholoogia teoreetiliste käsitluste edasiarendamiseks, kuna võimaldavad saada täiendavat informatsiooni selle kohta, kuivõrd universaalsed on seosed laste kasvatamise viisi ja lapse arengu ja psühholoogilise kohanemise vahel. Saadud tulemustel on ka suur praktiline tähtsus, kuna nii eesti kui eestivene laste kasvatamise mustri ja laste arengu ning kohanemise tundmine peaks aitama poliitikutel, haridusteadlastel ja lapsevanematel haridusreformi edukamalt läbi viia.