See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6857
ETF6857 (ETF6857) "Eesti väikejärvede pindmiste setete litoloogilise koostise muutus sõltuvana järvepõhja topograafiast (1.01.2006−31.12.2009)", Jaanus Terasmaa, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
ETF6857
Eesti väikejärvede pindmiste setete litoloogilise koostise muutus sõltuvana järvepõhja topograafiast
Impact of the bottom topography on the upper sediments lithological composition in Estonian small lakes
1.01.2006
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. Maateadused 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituutkoordinaator01.01.2006−31.12.2009
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006137 880,00 EEK (8 812,14 EUR)
01.01.2007−31.12.2007137 880,00 EEK (8 812,14 EUR)
01.01.2008−31.12.2008139 920,00 EEK (8 942,52 EUR)
01.01.2009−31.12.2009134 323,00 EEK (8 584,80 EUR)
35 151,60 EUR

Uurimisprojekti olulisus seisneb väikejärvedes toimuvate settimisprotsesside selgitamises. Uuringute üldisemaks eesmärgiks on järves toimuvate settimis- ja transformatsiooniprotsesside eripärasuste väljaselgitamine paleogeograafilise informatsiooni interpreteerimise usaldusväärsuse tõstmiseks. Selleks mõõdistatakse ja võetakse pindmiseid setteproove mitmest erineva toitumistüübiga Eesti väikejärvest (Väike Juusa järv, Viitna Linajärv, Martiska järv, Ahnejärv, Jussi Pikkjärv, Ruusmäe järv, Alevijärv, jt). Käesoleva projekti eesmärkideks on: (1) väikejärvede põhjasete kujunemise seaduspärasuste selgitamine sõltuvalt järvepõhja topograafiast, järve toitelisuse tüübist ja valgala pinnakattest ning maakasutusest. (2) Koondparameetri (CP) verifitseerimine ja aprobeerimine, loomaks võimalust selle rakendamiseks võimalikult suurel valimil. (3) Koondparameetri abil erineva settimisrežiimiga alade väljaeraldamiseks sobiliku metoodika arendamine, eesmärgiga tõsta paleolimnoloogiliste rekonstruktsioonide usaldusväärsust. (4) Pindmiste proovide analüüsist saadud seaduspärasuste ülekandealgoritmide täiustamise eesmärgiga erinevatel ajahetkedel settimisalade välja eraldamiseks paleouuringute täpsuse tõstmiseks. (5) Uute metoodiliste lähenduste välja töötamine ja rakendamine. Projekti hüpoteesiks on, et stabiilse settimisega väikejärvede põhjasette litoloogiline koostis (eriti lõimis) peegeldab otseselt vastava proovivõtupunkti asendit kaldajoone suhtes, põhjatopograafiat ja veesügavust sette moodustumise ajal. Seega sette moodustunud materjal on kui kogum infokandjaid, milles olev iga osake/element kannab teadmist selle päritolu ja sinna sattumise põhjuste kohta. Kombineerides kartograafilisi meetodeid eksperimentaalsete ja analüütilistega, on võimalik erinevate settimisalade ruumilise jaotuse alusel määrata kindlaks vastavate alade jaotus ka ajas tagasi minnes. Projekti tulemusena töötatakse välja väikejärvedele sobilik koondparaparameeter, mille abil on võimalik kirjeldada ja võrrelda erineva kuju, suuruse ja põhjareljeefiga väikejärvi. Tegu on näitajaga, mis teisendab proovivõtukohta kirjeldavad parameetrid - kauguse kaldast, veesügavuse ja veerukalde dimensioonituks suhteliseks ühikuks ja tekitab neist kõigist kolmest näitajast koondparameetri. Antud lähendus loob võimalused erinevate settimisrežiimiga alade väljaeraldamiseks nüüdisjärves ning grandiprojekti käigus loodud ülekandealgoritmide abil ka ajas tagasi minnes. Teiseks oluliseks väljundiks on uute metoodikate välja töötamine ning rakendamine.
The importance of the proposed project lies in clarifying sedimentation processes in small lakes. A general aim of the project is to find out peculiarities of deposition and transformation processes in lakes to increase the trustworthiness of interpreting palaeogeographic information. For this purpose several small lakes of Estonia (Väike Juusa, Viitna Linajärv, Martiska, Ahnejärv, Jussi Pikkjärv, Ruusmäe, Alevijärv, etc) of different trophic state will be measured and sediment samples will be taken. The goals of the proposed project are: (1) clarification of peculiarities of the development of bottom sediments of small lakes in dependence of bottom topography, trophic state of the lake and surface cover and land use in the catchment area. (2) Verification and approbation of a composite parameter (CP) to create a possibility of its extensive use. (3) Development of methods suitable for delimitation of areas of different sedimentation regimes with the help of the suggested composite parameter with the aim of improving the trustworthiness of palaeolimnological reconstructions. (4) Improvement of transformation algorithms obtained through the analysis of upper sediment samples to raise the precision of palaeoresearch of sedimentation areas of different times. (5) Development and application of new methodological approaches. The hypothesis set in the project is that the lithological composition (especially grain size) of the bottom sediments of small lakes of stable settling reflects directly the location of the sampling point with respect to the shoreline, bottom topography and water depth during the formation of the sediment. Thus the material that forms the sediment is like a set of information carriers in which every particle/element carries knowledge about its origin and reasons for finding its place in the sediment. Combining cartographic methods with experimental and analytical ones and using the present spatial distribution of sedimentation areas it is possible to find out the distribution of these areas also in the past. As a result of the project a composite parameter suitable for small lakes will be developed, which enables to describe and compare small lakes of different shape, size and bottom relief. It is a parameter that transforms parameters describing the sampling point – its distance to the shore, water depth and slope inclination – into a dimensionless unit and combines the three into one composite parameter. This approach will create an opportunity to distinguish areas of different sedimentation regimes in a modern lake and, with the help of transformation algorithms developed in the framework of the grant project, also in the past. Another important output will be development and application of new methods.