"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7388
ETF7388 "Areng üleminekul lasteaiast kooli ja esimeses kolmes klassis –vastastikune interaktsioon lastevanemate, õpetajate ja laste vahel (1.01.2008−31.12.2011)", Eve Kikas, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut.
ETF7388
Areng üleminekul lasteaiast kooli ja esimeses kolmes klassis –vastastikune interaktsioon lastevanemate, õpetajate ja laste vahel
Development in the Transition from Preschool to School and in Three Grades - Triadic Interaction between Parents, Teachers, and Children
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS262 Arengupsühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS271 Erivajadustega inimeste õpetamine, eripedagoogika5.3. Haridusteadused33,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008228 000,00 EEK (14 571,86 EUR)
01.01.2009−31.12.2009218 880,00 EEK (13 988,98 EUR)
01.01.2010−31.12.2010199 440,00 EEK (12 746,54 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 746,40 EUR
54 053,78 EUR

Areng on kompleksne – erinevate arenguvaldkondade (nt kognitiivne, sotsiaalne, motivatsiooniline) näitajad mõjutavad üksteist vastastikku, olles omakorda seotud keskkonna näitajatega. Siiani on vähe töid, kus analüüsitakse ajalises arengus kolmepoolset vastasmõju lapse, nende vanemate ja õpetajate vahel, siis antud projekt keskendub just sellele küsimusele. Kuna üleminek lasteaiast kooli on arenguliselt oluline periood, uuritakse longituudses töös laste arengut lasteaia viimases rühmas ja esimeses kolmes klassis. Uuritakse laste kognitiivset, sotsiaalset, motivatsioonilist ja akadeemilist arengut ning analüüsitakse seoseid nende arengu näitajate ning lastevanemate ja õpetajate kasvatustegevuste, uskumuste, nendevahelise koostöö ja usalduse vahel. Kasutatakse mitmetasemelist andmekogumist. Algse valimi moodustavad umbes 400 lasteaedade vanemate rühmade last (40 lasteaiast), küsitletakse nende vanemaid ja lasteaiaõpetajaid. Võimalikult palju samu lapsi ning nende klassikaaslasi uuritakse hiljem koolis esimeses kolmes klassis. Küsitletakse nende koolilaste vanemaid ja klassiõpetajaid. Hinnatakse laste kognitiivseid võimeid, sotsiaalseid oskusi, motivatsiooni, vanemate ja õpetajate kasvatustegevusi, uskumusi, ootusi, vastastikust usaldust ja koostööd. Uuritakse, millist metoodikat õpetajad eelistavad, nende õpetamisviise ja enesetõhusust. Vaadeldakse lasteaiarühmi ja kooliklasse. Andmete analüüsimisel ja tulemuste kirjeldamisel kasutatakse nii muutujakeskset kui indiviidile orienteeritud lähenemisi (viimane võimaldab eristada erinevate arenguprofiilidega indiviidide gruppe). Testide kvaliteedi hindamiseks kasutatakse Rasch’i mudelit. Tulemused aitavad selgitada ja mõtestada erinevate faktorite ja keskkondade interaktiivset mõju laste arengule, kirjeldada erinevate arengutrajektooridega laste gruppe ja nende arengut. Kirjeldatakse lastevanemate ja õpetajatevahelise usalduse ja koostöö ajalist arengut. Analüüsitakse, missugused lasteaed-kool üleminekud on arengut toetavad. Rakendusliku väärtusega on koostatavad/kohandatavad küsimustikud-testid, mida saaksid oma töös kasutada lapse- ja koolipsühholoogid. Tulemused annavad teavet interventsiooniks probleemsete laste abistamisel ning võimaldavad kavandada sujuvamat üleminekut lasteaiast kooli, mis tagaks laste eduka kohanemise.
Development is complex – variables of various developmental areas (e.g. cognitive, social, motivational) interact reciprocally, all of them, in turn, are influenced by environmental factors. In earlier research the triadic relation between the three parties – teachers, parents and children – and its impact on child developmental and learning outcomes has not typically been investigated in the same design. As the transition from preschool to school is developmentally important period, children’s development in the oldest group in preschool and in the first three grades in school is studied longitudinally. The development of children’s cognitive, social, and academic skills and motivational orientation is studied, and relations among developmental outcomes and parents’, preschool- and school teachers’ practices, beliefs, expectations, trust, and cooperation are analyzed. Multiple-level longitudinal design is used. The primary sample consists of about 400 children from the eldest groups in 40 preschools, of their parents and preschool teachers. Partly the same children and their classmates are studied in the first three grades. Children’s parents and class teachers are questioned. Children’s cognitive and social skills, motivational orientation, academic knowledge, parents’ and teachers’ parenting practices, beliefs, expectations, trust, and cooperation are assessed. Teachers are asked about their preferred teaching methods, styles, and self-efficacy. Classrooms are observed. Both variable-centered and person-oriented approaches are used in analyzing data and describing the results (the latter enables to analyze the groups of children with different developmental trajectories). For analyzing the quality of tests, Rasch model is used. The results enable to explain the interactive impact of different factors and environments on children’s developmental outcomes, describe groups of children with different developmental trajectories and their development. Parent-teacher trust, cooperation and its development in time are described. Which kind of preschool-school transitions enhance development is analyzed. The developed tests and questionnaires which may be used by child and school psychologists are of practical value. Results provide information for intervention with children with problems and enable to plan fluent preschool-school transition, assuring better adaptation in school.