"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7138
ETF7138 "Setteprotsesside võimalikust mõjust konodontide levikule Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri läbilõigetes (1.01.2007−31.12.2010)", Peep Männik, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF7138
Setteprotsesside võimalikust mõjust konodontide levikule Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri läbilõigetes
Upper Ordovician–Lower Silurian conodont biostratigraphy in stratigraphic sequences
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP460 Sedimentoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2008−31.12.2008120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2009−31.12.2009115 200,00 EEK (7 362,62 EUR)
01.01.2010−31.12.2010115 200,00 EEK (7 362,62 EUR)
30 064,04 EUR

Üheks oluliseks, kuid vähe käsitlemist leidnud probleemiks on küsimus, kas läbilõikes jälgitav fauna leviku pilt peegeldabki alati bioloogilisi muutusi (fauna arengut ja väljasuremisi) või on hoopiski näiv, tingitud setteprotsesside eripärast. Mitmed uurijad on näidanud, et fauna järjestuse iseloom konkreetses läbilõikes sõltub mitte ainult fauna arengust ja ökoloogiast vaid väga olulisel määral ka läbilõike kujunemisel domineerinud setteprotsessidest. Tuginedes settekomplekside stratigraafia (sequence-stratigraphy) mudelile on võimalik ette näha, millises profiili šelf–bassein osas on konkreetsel ajalõigul sette kuhjumine ja säilimine kõige tõenäolisem, millisel mitte. Sõltuvalt setteprotsesside iseloomust võib läbilõikes esineda biosündmustele analoogseid intervalle, mida iseloomustavad arvukad liikide esmailmumise või kadumise tasemed. Nendele nn. biosündmustele on iseloomulik, et nad esinevad sedimentoloogilises järjestuses sagedamini teatud tasemetel. Kõige arvukamalt on taksonite esmailmumisi ja kadumisi fikseeritud settekomplekside (sequence) piiridel, peamistel üleujutuse tasemetel (flooding surfaces) ja intervallides, kus settimine oli väga aeglane, s.t. kondenseeritud kihtides. Järelikult, tingituna settekompleksi (sequence) ehitusest esineb läbilõikes suure tõenäosusega näivaid biosündmusi, mida on oht interpreteerida kui tõelisi. On ilmne, et liikide levik läbilõikes ei peegelda ainult bioloogilisi protsesse, vaid on suurel määral sõltuv setteprotsesside iseloomust. Seepärast on fauna arengu rekonstrueerimisel ja biostratigraafilistel interpretatsioonidel oluline pidada silmas võimalust, et läbilõikes jälgitav fauna järjestus võib olulisel määral olla valitsenud setteprotsesside, mitte aga bioloogilise arengu tulemus. Projekti põhiideeks ongi analüüsida Hilis-Ordoviitsiumi–Vara-Siluri setetes kirjeldatud konodontide järjestust lähtudes nimetatud ajavahemikul regioonis valitsenud setteprotsessidest ja eustaatilistest sündmustest.
A serious problem, that is rarely addressed explicitly, is whether the observed pattern in distribution of fauna in a section is a result of biological changes (evolutionary and extinction events) or is an artefact of the structure of the stratigraphical record. It has been demonstrated that succession of faunas appearing in a particular section, and on which is based the dating of that section, depends not only upon the ecology of taxa but in great deal results also from the character of the sedimentary processes dominating in that particular region. The sequence stratigraphic model predicts the time and locations on the shelf to basin transect where sediment accumulation and preservation is most likely. FADs and LADs will cluster at sequence boundaries, at major flooding surfaces and in intervals of stratigraphical condensation. In that way, sequence architecture will generate artificial LAD pulses that can be mistaken for extinction events. However, Holland (2000) pointed out that LAD pulses that occur during the highstand system tracts and during the transgressive system tracts (excluding the maximum flooding surface) are likely to be real biological extinctions, because artificial LAD pulses are not expected at these levels. Accordingly, it is evident that species ranges in shelf strata reflect beside biological processes also preservation bias imposed by predictable patterns of deposition and erosion in response to eustatic sea-level fluctuations. Therefor, ranges used to erect biostratigraphic zones and on which evolutionary lineages and bioevents are based must be interpreted in the light of this bias to exclude occurrences that are explicable by sequence architecture. The main idea of the project is to test the succession of changes recognised in the Upper Ordovician–lower Silurian conodont faunas against the succession of sedimentary processes and eustatic events.