See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF7176
ETF7176 "Kehalise enesetaju struktuur, stabiilsus ning seos liikumisaktiivsusega noorsportlastel ja kehaliselt inaktiivsetel noorukitel (1.01.2007−31.12.2009)", Kristjan Kais, Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond.
ETF7176
Kehalise enesetaju struktuur, stabiilsus ning seos liikumisaktiivsusega noorsportlastel ja kehaliselt inaktiivsetel noorukitel
Physical self-esteem: its structure, stability and relation to physical activity in adolescents participating and not participating in organized sport
1.01.2007
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.8. SporditeadusS273 Kehaline kasvatus ja motoorika, sport 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2009
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007127 800,00 EEK (8 167,91 EUR)
01.01.2008−31.12.2008127 800,00 EEK (8 167,91 EUR)
01.01.2009−31.12.2009122 688,00 EEK (7 841,19 EUR)
24 177,01 EUR

Projekti eesmärk on välja selgitada, kas kehalise enesehinnangu hierarhiline strurktuur kehtib regulaarselt sportivatel ja kehaliselt inaktiivsetel noorukitel ning millised on peamised mõjusuunad mudelites vertikaalselt (ülalt-alla ja alt-üles) ning horisontaalselt (erinevatel ajahetkedel). Hüpotees 1: eeldame, et enesehinnangu horisontaalne mudel kehtib nii sportivatel kui ka kehaliselt inaktiivsetel noorukitel ning et regulaarne kehaline aktiivsus mõjutab kehalist enesehinngut eelkõige läbi sportliku kompetentsuse (noormeestel) ja kehalise atraktiivsuse (neidudel) tajumise. Teiseks projekti eesmärgiks on välja selgitada regulaarse kehalise aktiivsuse (sporditreeningutel käimine) mõju noorukite enesehinnangule. Hüpotees 2: eeldame, et regulaarne kehaline aktiivsus mõjutab kehalist enesehinngut eelkõige läbi sportliku kompetentsuse (noormeestel) ja kehalise atraktiivsuse (neidudel) tajumise. Hüpotees 3: eeldame, et kehaline enesehinnang on stabiilsem regulaarselt treenivatel noortel võrreldes kehaliselt inaktiivsete noorukitega. Vaatlusalusteks on 1000-1200 üldhariduskoolide õpilast, kes jaotatakse sporditreeningutel osalemise alusel kahte gruppi. Kehalise enesehinnangu mõõtmiseks kasutatakse valideeritud instrumente (C-PSPP; PSDQ). Kehalise aktiivsuse ja kehalise enesehinnangu registreerimine toimub pooleaastaste intervallidega 3 õppeaasta jooksul.
The main purpose of our research is to test the stop-down, bottom-up, and horizontal effects of self-concept in adolescents participating and not participating in sport. It is hypothized that the physical self-perception of secondary school students will be be predicted horizontally (Time 1 will predicts Time 2 etc.). In addition, our study examined the effects of regular physical activity on physical self-perceptions. We hypothesize that regular physical activity affects self-esteem through perception of physical conditioning and sport competence (in males) and percpetion of body attractiveness (in females). We also hypothesize that physical self-perceptions are more stable in youngsters participating in organized sports compared to adolescents not participating in organized sport. The participants will be secondary school students and physical activity and physical self-esteem (C-PSPP; PSDQ) will be measured with a 6-months intervals across 3 school years.