See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT500
PUT500 "Vana Lähis-Ida loomismütoloogia ja panteoni struktuuriline areng: diakrooniline analüüs kõige varajasematest allikatest Babüloni esimese dünastiani (1.01.2014−31.12.2017)", Peeter Espak, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, usuteaduskond.
PUT500
Vana Lähis-Ida loomismütoloogia ja panteoni struktuuriline areng: diakrooniline analüüs kõige varajasematest allikatest Babüloni esimese dünastiani
The Ancient Near Eastern Creation Mythology and the Structural Developments of the Pantheon: Diachronical Analysis from the Earliest Sources to the First Dynasty of Babylon
1.01.2014
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH210 Antiikajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.2. TeoloogiaH190 Mittekristlikud religioonid 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)70,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201437 680,00 EUR
01.01.2015−31.12.201537 680,00 EUR
01.01.2016−31.12.201637 680,00 EUR
01.01.2017−31.12.201737 680,00 EUR
150 720,00 EUR

Projekti peamine eesmärk on sumeri-akkadi loomismütoloogia ja panteonistruktuuri kujunemise diakrooniline analüüs kõige varajasematest allikatest kuni Babüloni esimese dünastiani. Antud periood on olulisimaks aluseks kõikidele religioossetele ja mütoloogilistele arengutele kogu järgneva Lähis-Ida kultuuride ajaloo jooksul. Sumeri mütoloogia täpsema kronoloogia paikapanemine, mis põhineb panteonistruktuuri ja teiste dateeritavate allikate analüüsil, on samuti oluliseks sihiks. Emajumaluse kuju tähtsuse vähenemise seletamine on projekti üheks huvipunktiks. Antud teema on oluline ka tänapäevases ühiskondlikus diskursuses, millest annab tunnistust teema esilekerkimine (tuginedes ka käesoleva projekti teadlaste töödele) näiteks feministlikus kirjanduses ja isegi rahvusvaheliste vandenõuteoreetikute seas. Seega on uus saadav informatsioon oluline nii muistse mütoloogia uuringutele kui lisab ka uusi tõlgendamisvõimalusi mitmetele kaasaegsetele probleemidele.
The main objective of the study is the diachronical analysis of the formation of the Sumero-Akkadian creation mythology and the structure of the pantheon from the earliest sources to the era of the First Dynasty of Babylon. This period forms the basis for all the further developments of mythological systems in later Ancient Near Eastern cultures. Establishing a firmer chronology of Sumerian mythology based on the structure of the pantheon and other datable records is an important aim. Explaining the decline of the mother goddess figure in the pantheon will be one of the points of interests. This adds the dimension of importance and relevance to the modern society since the topic has been often discussed (with references to the principal investigator´s previous work) in modern day feminist and even conspiracy theory circles. The new information should therefore be significant for the study of ancient mythology but will add new interpretational possibilities for several modern problems.
Projekti tulemusena koostati rida monograafiaid ja teaduspublikatsioone ning toimus mitmeid teemakohaseid konverentse. Jõuti järeldusele, et Larsa dünastia ajal aset leidnud panteonistruktuuri muutust, mil viljakusjumalannade roll hakkab vähenema või kaduma, võib pidada faktiks ning ajaliselt õigelt määratletuks. Varjasema panteoni analüüsis pakuti välja võimalus, et seniselt interpreteeritud ürgjumalate paari en-dingir / nin-dingir võiks eelkõige interpreteerida kui en-an / nin-an. Panteonistruktuuride võrdlusel autentsete allikatega võib uurimisrühm veenvalt demonstreerida, et mitmed seni kindlalt dateerimata müüdid nagu "Enki ja maailmakord", "Enki reis Nippurisse", "Enki ja Inanna", jne pärinevad Isini ajastust. Allikaanalüüsi põhjal jõuti ka tõdemuseni, et sumeri panteoni ühe olulisema jumala Enki kultuskeskust Eridut ei peetud "esimeseks" linnaks mitte kõige varajsemates arusaamades, vaid selline tendents tekkis poliitilistel põhjustel alles Uus-Sumeri kuninga Šulgi valitsusajal Ur III perioodil. Sumeri Templihümnide struktuuris pakuti aga välja asjaolu, et kuningas Šulgi ajal on hümnide struktuuris toimunud reform, mille läbi tõsteti jumal Enkile pühendatud hümn esikohale, üritades sel moel muuta kogu senist arusaama jumaluste ja nende tähtsamate kultuskeskuste hierarhiast. Jõuti ka järeldusele, et tõendid semiidi jumaluse Eli ja sumeri jumaluse Enki segunemisest Ida-Vahemere alade panteonis on veenvad ning paiguti näivad kaks kontseptsiooni olevat täiesti üheks sulandunud. Olulist teavet saadi jumal Marduki positsiooni kohta varajases Mesopotaamia panteonis. Projekti läbi sündinud teadustöö andis rohkelt uut informatsiooni inimkonna ajaloo vanimate säilinud allikate tõlgendamise kohta ning on äratanud rohkelt rahvusvahelist tähelepanu. Muistse materjali analüüsimine võimaldab aga alati tuua ka paralleele kaasaja maailmas toimuvate protsessidega ning mõista seeläbi maailma aja- ja kultuurilugu märksa laiemas plaanis.