"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK05-15
HLK05-15 (HLK05-15) "TÜ Raamatukogu käsikirjakogude seisundi parandamine, tagatis- ja kasutuskoopiate tegemine, kasutusvõimaluste ajakohastamine (1.01.2005−31.12.2007)", Mare Rand, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
HLK05-15
TÜ Raamatukogu käsikirjakogude seisundi parandamine, tagatis- ja kasutuskoopiate tegemine, kasutusvõimaluste ajakohastamine
1.01.2005
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogukoordinaator01.01.2005−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2006−31.12.2006163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2007−31.12.2007163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
31 279,65 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (kuni 1 lk): Üldeesmärk: teadus- ja kultuuriloolise sisuga käsikirjakogu (manuskriptid, ajaloolised autograafkirjad ja ürikud, teadlaste isikuarhiivid) – 1)seisundi parandamine konserveerimis- ja restaureerimistegevusega ning nõuetekohaste tarvikute rakendamisega; 2)säilivuse tagamine tagatis- ja kasutuskoopiate tegemisega, milline tegevus võimaldab vältida originaali kasutamisest tulenevaid kahjustusi ja kindlustab informatsiooni säilimise, kui originaal on hävimas; 3) inventeerimata isikuarhiivide korrastamine, inventarinimestike koostamine 4) kättesaadavuse laiendamine elektroonilise metaandmestiku loomise ja digikoopiatele juurdepääsu võimaldamisega. Raamatukogu käsikirjakogu on kujunenud alates 19.sajandi algusest ja sisaldab käsikirju 11./12. Sajandist kuni tänapäevani. Vanimad käsikirjad ja ürikud asuvad nn. Manuskriptide kogus. Seal on Lääne-Euroopa ja Idamaade illumineeritud käsikirjalisi raamatuid ning keskaegseid ürikuid, vanimad neist pärgamendil. Arvukalt on Baltimaade õigus- ja ajalooallikaid ning muid kultuuri- ja teadusloolisi manuskripte. Kogusse liidetakse kaasajal lisanduvad üksikkäsikirjad. Isikuarhiivid ning asutuste ja organisatsioonide arhiivifondid moodustavad käsikirjastu põhimassiivi. Siin asub peamine osa Tartu ülikooli vanema perioodi (Academia Gustaviana ja Academia Gustavo-Carolina) säilinud arhiivist, siin on ka teadusloolised arhiivimaterjalid ülikooli ja tema allasutuste nooremast ajaloost alates 19. sajandi algusest. Kultuurilooliselt olulisi käsikirju sisaldab ülikooli juures 19.sajandil töötanud Tartu tsensuurikomitee arhiivifond. Isikuarhiivide seas moodustavad põhiosa Tartu ülikooli õppejõudude-teadlaste isikuarhiivid alates 19.sajandist, arhiivipärandite kogumine ning korraldamine jätkub raamatukogu põhikirja kohaselt aktiivselt ka tänapäeval (näit. J. L. Müthel, F. Giese, K. Morgenstern, J. W. Krause, N. Maim, J. Mägiste, J. Uluots, H. Normann, S. Aaslava, H. Riikoja, F. Klement, R. Kleis, J. Konks, P. Nurmekund, A. Ustal, E. Raudam, V. Masing jt). Leidub üksikuid Eesti- ja Liivimaa mõisnike perekonnaarhiive või nende osi (näit. De la Gardied, Liphartid jt). Vanemates autograafikollektsioonides (kogutud 18. - 19.saj I poolel) leidub maailmanimega teadlaste, kirjameeste, muusikute, kunstnike, valitsejate, riigimeeste jt kirju (näit Goethe, Schiller, Paganini, Rossini, Kepler, Euler, Louis XVI) ning muid aotograafe alates 16.sajandist. Suuremal või vähemal määral sisaldavad kirjavahetust pea kõik isikuarhiivid. Neist silmapaistvamad oma sisult ja mahult on K. Morgensterni, L. Puusepa, J. Reineti ja J. Lotmani – Z. Mintsi isikuarhiivid. Raamatukogus on tallel põhiosa I. Kanti ja G.Ph. Telemanni säilinud kirjavahetustest, samuti ka “tormi ja tungi” kirjaniku, TÜ kuraatori F. M. Klingeri kirjad jm. TÜ Raamatukogu käsikirjakogu olemasolu ja mitmekülgsus on rahvusvahelises mastaabis tuntud ja on seega humanitaaralaste fundamentaaluuringute baasina vajalik laiemalt kui Tartu ja Eesti teadlaskonnale. Seda tõendab käsikirjade osakonnale saabuv, sadadesse ulatuv päringute ja siit taotletavate koopiate hulk. Lääne-Euroopa teadus- ja kultuuriajaloo uuringutes tugevalt esile tõusnud allikapublikatsioonide (sh kirjavahetused) ettevalmistamisel on tavaline ka TÜ Raamatukogu materjalide osalus. Kaasajal on võimalik avardada allikate kättesaadavust sidusjuurdepääsu võimaldamisega ja on oluline tagada samal ajal nende säilimine. Peamised teed selleks – seni veel inventeerimata isikuarhiivide (aastas lisandub 2-4 uut) korrastamine, kirjeldamine ja selle kaudu loodud inventarinimistute elektrooniline publitseerimine; varasemal ajal koostatud masinakirjaliste inventarinimistute järkjärguline elektrooniline publitseerimine www-s; elektrooniliste metaandmete loomine bibliograafiliste ja kollekt