See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7891
ETF7891 "Piimalehmade sigivus ja sigivusseire strateegiad (1.01.2009−31.12.2012)", Andres Valdmann, Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
ETF7891
Piimalehmade sigivus ja sigivusseire strateegiad
Reproductive performance and fertility management in dairy cows
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
3. Terviseuuringud3.2. VeterinaarmeditsiinB750 Veterinaarmeditsiin, kirurgia, füsioloogia, patoloogia, kliinilised uuringud 4.3 Veterinaaria100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2010−31.12.2010288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2011−31.12.201118 406,80 EUR
01.01.2012−31.12.201218 406,80 EUR
73 626,70 EUR

Seoses lehmade sigimisprobleemide sagenemisega Eestis ja kogu maailmas on vajalikud uuringud, mis aitavad selgitada munasarjahäireid, embrüonaalset surma ja tiinestumise vähenemist põhjustavaid füsioloogilisi mehhanisme ja riskitegureid. Lehmade sigivust vähendavateks olulisemateks faktoriteks on piimatoodangule suunatud geneetilise valikuga kaasnevad muutused lehmade ainevahetuses, innatunnuste nõrgenemine ning terviseprobleemid ja haigused. Viimastel aastatel on välja töötatud tehnoloogiad, mille abil on võimalik lehmade sigimisseisundit katkematult jälgida ja iseloomustada. Planeeritava uuringu peamiseks eesmärgiks on selgitada Eesti piimakarjade sigivuse languse põhjuseid ja riskitegureid ning kasutada saadud teadmisi lehmade sigimisseisundit iseloomustavate tehnoloogiate arendamiseks ja sigivusseire strateegiate väljatöötamiseks. Uuringud toetuvad hüpoteesile, et mitmed faktorid nagu keskkond, tõug, toodangu tase, kohanematus negatiivse energiabilansiga ja looma tervislik seisund mõjutavad lehmade munasarjade funktsiooni, tiinestumist, embrüo eluvõimet, emakakeskkonda ja innatunnuste avaldumist. Uurimuse spetsiifilised eesmärgid on: 1) Selgitada munasarjade funktsioonihäirete, tiinestumise, embrüonaalse surma, korduvseemendamise ja füsioloogiliselt valel ajal seemendamise riskitegureid Eesti piimakarjades, ning testida biomudeleid (Friggens ja Chagunda, 2005) munasarjade funktsiooni taastumise aja ja tiinestumise tõenäosuse ennustamiseks; 2) Selgitada inna sünkroniseerimise mõju lehmade sigimisseisundi prognoosimisele piima progesterooniprofiilide abil; 3) Selgitada aktiivsuse määramisel põhinevate inna avastamise tehnoloogiate tundlikkust ja spetsiifilisust mõjutavaid riskitegureid; 4) Viia läbi pilootuuring selgitamaks gonadoliberiini ja prostaglandiin F2 alfa abil lehmade innatsükli sünkroniseerimise efektiivsust ja tiinestumist mõjutavaid faktoreid. Uuringu tulemus loob teadusliku aluse piimalehmade sigivuse parandamiseks ja sigivusseire strateegiate väljatöötamiseks.
Reproductive performance has declined in modern dairy cows concurrently with strong genetic progress for high milk yield. Reduced fertility is related to a multitude of health and changes in the underlying metabolic processes during the genetic progress toward improved potential for productivity. Improvement of reproductive performance of dairy cattle encompasses factors associated with ovarian function, detection of oestrus, and establishment and maintenance of pregnancy. In recent years, technologies that allow reproductive status to be monitored continuously have become available. The overall aim of the present investigation is to estimate underlying causes of fertility disturbances and risk factors for decreased reproductive performance in dairy herds, and to use the gained knowledge to improve technologies that allow reproductive status to be monitored continuously. The research proposed is based on the hypothesises that several factors, such as breed, production level, body condition, maladaption to negative energy balance and health status play major roles in constraining of fertility and oestrus expression in dairy cattle. Specific objectives of the study are: 1) To establish risk factors for probability of ovarian dysfunction, conception, repeat-breeding, late embryonic mortality and physiologically wrong time inseminations in dairy herds, and to test the biological model of Friggens and Chagunda (2005) for outputs such as risk for prolonged postpartum anoestrus and likelihood of a potential insemination succeeding; 2) To evaluate the effects of hormonal intervention such as those used for oestrus induction and synchronization on the biological model (Friggens and Chagunda, 2005) for predicting reproductive status based on milk progesterone profiles; 3) To evaluate the efficiency and accuracy of radiotelemetric activity recording to identify cows in oestrus and to establish factors affecting efficiency and accuracy of radiotelemetric activity recording for oestrus detection; 4) To conduct a pilot study establishing factors that affect ovarian response and pregnancy risk to synchronization with GnRH and Prostaglandin F2 alpha in cows. The knowledge gained will enable scientifically sound action plans for improving reproductive efficiency in dairy cattle to be established, and to improve technologies that allow reproductive status to be monitored continuously.