Uurimistööd näitavad, et nii kehtiv riiklik õppekava kui ka riiklike lõpueksamite korraldus ei toeta multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse väljakujunemist õpilaste hulgas. Vajalik oleks muutus hariduslikus paradigmas. Selle eelduseks on erinevate huvigruppide ja arvamusliidrite seisukohtade mõjutamine, et saavutada konsensus, mis konsolideerib erinevate huvigruppide seisukohad ja teoreetiliselt põhjendatud ning õpilastele relevantsed eesmärgid, et tagada edukas toimetulek kaasaegses ühiskonnas ja tulevikus.
Grandiprojektile püstitatakse järgmised eesmärgid:
- Teha kindlaks ühiskonna erinevate arvamusliidrite ja huvigruppide arusaamad loodusteadusliku hariduse eesmärkidest ja tähtsusest.
- Määratleda gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase ja selle vastavus teadmispõhises ühiskonnas vajaminevatele kompetentsustele.
- Luua ja evalveerida rahvusvaheliselt aktsepteeritud, teaduslikult põhjendatud hierarhiline mudel, mis võimaldab hinnata erinevaid multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse tasemeid.
Uurimistöö läbiviimisel kasutatakse loodusteadusliku hariduse uuringutes vähe kasutatud Delphi strateegiat, koostatakse küsimustikud ja testid loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete määramiseks. Kaardistatud huvigruppide ja arvamusliidrite arvamusi võrreldakse Soome ja Šoti samaväärsete huvigruppide arvamustega. Gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase määratletakse loova mõtlemise- ja põhjendamisoskuse, innovaatilise valmisoleku ning ainealaste teadmiste uude situatsiooni transformeerimise kontekstis.
Lõpptulemusena jõutakse rahvusvaheliselt valideeritud mudelini, mis võimaldab määrata paradigmaatiliste muutuste suunda loodusteaduslikus hariduses. Adapteeritud Delphi lähenemisviis ja kasutamismetoodika võimaldab läbi viia edaspidiseid rahvusvahelisi võrdlusuuringuid.
Projekti teostatakse Tartu, Tallinna, Helsingi ja Dundee uurijate koostöös. Kaitstakse 3 doktoritööd, publitseeritakse rida artikleid ning raamat rahvusvahelise kirjastuse poolt.
Projekti tulemused on ülekantavad õpetajakoolitusse, vähendades lõhet pedagoogika teaduse ja koolipraktika vahel.
This study addresses concerns related to a) ensuring greater coherence for science learners between science cognitive structures and the range of educational skills required for multidimensional scientific literacy above grade 9, b) factors that drive high achievement of students in international studies, but lead to low attitudes towards science studies, c) stakeholders’ understanding about science education goals which can impact on updating curricula and examination towards a multidimensional scientific literacy view. Unfortunately school curriculum implementation and exit examinations pose barriers for student enhancement of scientific literacy – a desired goal for science education. There is a need for a paradigm shift. Change is possible if sufficient stakeholders hold appropriate views. An awareness of the views of a wide range of stakeholders is important to create a theoretically justified rationale for meeting the needs of a knowledge-based society, as advocated in Europe.
The study is grounded on the premise that stakeholders hold wide competency-based views on science education goals, but the sharing of opinions encourage the promotion of a common understanding between different stakeholders. The study examines whether grade 12 students’ needs and society stakeholder views are similar, the level of multidimensional scientific literacy held by grade 12 students and creates an internationally validated model to describe the levels of scientific literacy in terms of students’ needs. Different research methodologies will be used to solicit views about the goals of science education from a wide range of stakeholders and these compared with those by Finnish and Scottish stakeholders. Grade 12 students’ scientific literacy levels identified in stakeholders terms are evaluated and their needs, expressed through stakeholders’ expectations, compared with science education outcomes. An internationally validated model is intended to indicate paradigmatic changes needed in science education. The research has an international dimension involving Estonia, Finland and Scotland and an intended outcome of the study are journal articles and a book.