See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-13
EKRM04-13 "Terminoloogilised ja allikakriitilised aspektid (1.01.2004−31.12.2008)", Tiiu Jaago, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKRM04-13
Terminoloogilised ja allikakriitilised aspektid
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2005−31.12.2005130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2006−31.12.2006130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2007−31.12.2007130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2008−31.12.2008130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
39 625,20 EUR

Vajadus projekti järele tuleneb ühelt poolt argikultuuri uurimise intensiivsusest ja uurimisviiside uuenemisest viimase kümne aasta jooksul ja teiselt poolt sellest, et argikultuuri uurimine on toimunud erinevate teadusdistsipliinide raames paralleelselt, mõneti isoleeritult. Tänapäevast uurimist kujundab eriti nii rahvusvaheline kui ka interdistsiplinaarne koostöö. Seniste uurimuste baasil ühtse töövahendite süsteemi loomine tagab argikultuuri uurimise jätkumise kaasaegsel tasemel ja eeldatavasti ka ökonoomsemalt, arvestades teadusdistsipliinide omavahelist koostööd, Projekti eesmärk on luua uurimistööks vajalik kompaktne töövahendite baas, mis sisaldab ülevaadet argikultuuri uurimise terminoloogiast, uurimisperioodidest ja -praktikast ning allikatest nii interdistsiplinaarses kui ka rahvusvahelises kontekstis. Argikultuuri ja selle teadusliku uurimise periodiseerimisel lähtutakse diakroonilisest ja sünkroonilisest vaatepunktist, kuid keskendutakse 20. sajandile kui kõige kaootilisemalt ja vähem läbiuuritud perioodile. Ülevaate loomisel keskendutakse kolmele alateemale: (1) võrdlev terminoloogia, (2) teaduslik uurimispraktika kui allikaloome kriitiline kontekst, sh. uurijate osa teaduspraktikas, (3) teaduslikult kommenteeritud väljaanded argikultuuriallikatest. 1. Võrdlev terminoloogia, Keskendub elektroonilise terminoloogiaalase väljaande koostamisele (kaugema eesmärgiga avaldada see ka paberkandjal). Argikultuuri uurimisega seotud terminoloogia Eestis on eri teadusharude (etnoloogia, folkloristika, kultuuriantropoloogia) vahel kooskõlastamata, käsutusel spontaanselt ning osad mõisted on oma uudsuse tõttu defineerimata. Esmalt luuakse teadustekstides käsutatavate terminite sõnastik. Edasine eesmärk on terminoloogiline korrastustöö: käsitlustes lähtutakse terminite ajaloolisest kujunemisest ja terminite omavahelistest seostest (mõistekaardist). Terminoloogiline korrastustöö on vajalik nii eesti teaduskeele kujundamiseks üldiselt kui ka argikultuuri uurimisepraktika seisukohalt. Paralleelselt eestikeelse argikultuuri uurimise terminoloogia korrastamisega on vaja see _______vastavusse viia teiste keelte terminoloogiatega (eelkõige inglise, saksa, vene ja soome keel). Iga keele terminoloogia peegeldab vastava keeleregiooni teadustraditsioone, mis rahvusvaheliselt ei kattu täiel määral. Võõrkeelsete tekstide, s.o. lähedaste või analoogiliste uurimuste mõistmiseks on vajalik erinevate keelte terminoloogiate võrdiev sõnastik. 2. Teaduslik uurimispraktika kui allikaloome kriitiline kontekst. Keskendutakse eesti argikultuuri allikate kujunemise periodiseerimisele ja konkreetsete teadlaste tööpraktikale allikate avastamisel ja piiritlemisel arhiivi ja/või teadusliku uurimise jaoks. Korraldatakse konverents teemal allikakäsitluste erinevusi ajas ja ruumis; avaldatakse elektrooniliselt ja paberkandjal ülevaade allikate kogumise perioodidest, et korrastada ja süstematiseerida argikultuuri uurimise allikabaasi, lähtudes allikate kogumise/kirjeldamise omaaegsetest kriteeriumidest; avaldatakse teadusartiklite kogumik, milles käsitletakse uurimispraktika ja -teooria kujunemise omavahelisi seoseid. Lähtutakse arusaamast, et allikate kogumine on looming, mis tuleneb teadustraditsioonistja hetkekontekstist: mida osatakse ja/või tahetakse näha uurimisallikana ja kuidas kujundatakse välja allikat kirjeldav teaduskeel. Allikatest teadusajalooline, eriti allikakriitiline kontekst on vajalik selleks, et erinevate kriteeriumide järgi kogutud allikaid saaks uurimistöös käsutada ühtsetel alustel. Eeldatavasti lubab selline allikakriitiline ülevaade avardada allikabaasi (näha uusi allikaid). 3. Teaduslikult kommenteeritud väljaanded argikultuuri allikatest. Keskendutakse allikate illustreeritud ja kommenteeritud näitekogude ettevalmistamisele, koostamisele ja avaldamisele. Näitekogude ettevalmistamiseks on planeeritud ka täiendavad välitööd, et koguda lisamaterjali nõukogude aja argielu kohta ning dokumenteerida majandus-ja sotsiaalsete süs