See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT8-2
IUT8-2 "Populatsioonigeneetika, genoomika ja transkriptoomika rakendused kalade ja põllumajandusloomade geneetilise mitmekesisuse ja lokaalsete adaptatsioonide uuringutes" (1.01.2013−31.12.2018); Vastutav täitja: Riho Gross; Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 840 000 EUR.
IUT8-2
Populatsioonigeneetika, genoomika ja transkriptoomika rakendused kalade ja põllumajandusloomade geneetilise mitmekesisuse ja lokaalsete adaptatsioonide uuringutes
Population genetic, genomic and transcriptomic approaches in studies of genetic diversity and local adaptations in fish and farm animals
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB400 Zootehnika, loomakasvatus, aretustegevus4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB220 Geneetika, tsütogeneetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt34,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013140 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014140 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015140 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016140 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017140 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018140 000,00 EUR
840 000,00 EUR

Uurimisteema käsitleb kalade ja põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kaitse ja säästliku majandamise probleeme ja keskendub peamiselt geneetilise mitmekesisuse ja lokaalsete adaptatsioonide uurimisele, integreerides populatsioonigeneetika, genoomika, transkriptoomika ja ökoloogia meetodeid. Uurimisteema on jagatud 4 alateemaks: 1. Atlandi lõhe ökoloogiline genoomika; 2. Peremees-parasiidi interaktsioonid ja haigusresistentsuse geneetilised alused lõhelistel; 3. Valitud kala- ja vähiliikide (forell, Atlandi lõhe, koha, jõevähk) geneetiline mitmekesisus ja populatsioonistruktuur; 4. Põllumajandusloomade geneetiline mitmekesisus ja funktsionaalne genoomika. Oodatavad tulemused on olulised nii fundamentaalsest kui rakenduslikust aspektist, aidates selgitada molekulaarse adaptatsiooni ja kohasuse mehhanisme ning võimaldades paremini kaitsta ja säästlikumalt kasutada ohustatud kala- ja vähiliikide ning põllumajandusloomade geneetilisi ressursse.
The proposed research topic is inter-disciplinary, it addresses actual problems relevant to conservation and management of genetic resources in fish and farm animals by combining population genetic, genomic, transcriptomic and ecological methods. The research focuses on genetic diversity and local adaptation issues and is sub-divided into 4 sub-topics: 1. Ecological genomics of Atlantic salmon; 2. Host-parasite relationships and genetic basis of disease resistance in salmonid fishes; 3. Genetic diversity and population structure of selected fish and crayfish species (brown trout, Atlantic salmon, pikeperch, noble crayfish) 4. Genetic diversity and functional genomics of farm animals. The expected results will have important implications for both fundamental and applied research as they will help to reveal mechanisms of molecular adaptation and fitness and will allow to improve breeding and management practices of genetic resources of endangered fish and farm animal populations.
Variatsioon geenide järjestustes ja nende aktiivsuses (ekspressioonis) on eluslooduse mitmekesisuse ja keskonnamuutustele kohanemisvõime alustala. Seetõttu on uuringute tulemused olulised nii fundamentaalsest kui rakenduslikust (looduskaitse, kalanduse, põllumajanduse ja vesiviljeluse) aspektist, võimaldades paremini mõista lokaalse adaptatsiooni ja selektsiooni molekulaarseid mehhanisme ning saada täielikum ülevaade mitmete kala-, vähi- ja põllumajandusloomaliikide geneetilise mitmekesisuse seisundist ja selle muutustest, mis omakorda võimaldab paremini kaitsta ja säästlikumalt kasutada nende geneetilisi ressursse. Töötasime välja uued genoomsed tööriistad mitmetele liikidele. Näitasime, et kasvatatud lõhe asustamine on oluliselt mõjutanud Eesti looduslike populatsioonide genofondi, mis võib omakorda mõjutadada kohasust, sest haudemaja ja looduslikes tingimustes mõjutavad kasvu erinevad genoomi piirkonnad. Kirjeldasime esmakordselt ohtliku limaeoslasest neeruparasiidi laialadast levikut Eesti forellipopulatsioonides ja tuvastasime kõrge pärilikkuse parasiidi resistentsuse suhtes. Töötasime välja uudse sugulussidemete geneetilise analüüsi meetodi, mis võimaldab hinnata edukalt paljunenud kudekalade arvu. Matsalu lahe ahvenapopulatsiooni aegridade geneetilisel analüüsil avastasime ülepüügist tingitud populatsioonide vahetumise fenomeni ning järjestasime ja annoteerisime kogu ahvena genoomi. Esmakordselt selgitasime välja Põhja- ja Kesk-Euroopa jõevähi- ja Soome lahe meriforellipopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse ja struktuuri. Näitasime, et Liivi lahe kevad- ja sügisräimel esinevad olulised geneetilised erinevused, mida tuleks varude majandamisel arvestada. Näitasime, et Tori hobusetõug on oluliselt introgresseerunud soojavereliste spordihobuste tõugudega, samas kui eesti ja eesti raskeveohobuse tõud on suures osas säilitanud oma unikaalse genofondi. Leidsime, et eesti punase ja holsteini veisetõugude geneetiline erinevus on vimase kümnendi jooksul vähenenud.