See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6521
ETF6521 "Eesti kirjanduskultuuri tsenter ja perifeeria (1.01.2005−31.12.2007)", Rein Veidemann, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF6521
Eesti kirjanduskultuuri tsenter ja perifeeria
Centre and Periphery of Estonian Literary Culture
1.01.2005
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH670 Ameerika keeled ja kirjandus, kreoolikeeled6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.200584 705,88 EEK (5 413,69 EUR)
01.01.2006−31.12.200686 400,00 EEK (5 521,97 EUR)
01.01.2007−31.12.200786 400,00 EEK (5 521,97 EUR)
16 457,63 EUR

Uurimuse lähtekohaks on tõdemus, et eesti kirjanduskultuur ja -ajalugu pole lihtsalt protsess, mida senised kirjanduslood on kirjeldanud protsessi osaliste elu- ja loominguloo kaudu sotsiaalpoliitiliste ja esteetiliste tegurite mõjutuse taustal. Tegemist on "seismilise" , pulseeriva protsessiga, mida iseloomustavad nii nähtavad kui nähtamatud võnked, pinged, vanade vormide lagunemine ja uute teke. See kõik on vaadeldav aegruumilise tsentri ja perifeeria aspektist. Kirjanduse (resp.kirjandusloo) tähenduslikkus ilmneb kirjandusfaktide (teoste ja nende kohta kirjutatu) suhestumisel mitte ainult kaasaja sotsiaalpoliitiliste ja esteetiliste olukordade ja kontseptidega, vaid niisama oluliselt (kollektiivse) tervikkujutlusega kirjanduse olemusest, funktsioonidest ja kohast. Viimane omakorda kujutab endast heterogeenset ja sisemiselt liikuvat nähtust. Uurimuse eesmärgiks on 1) näidata, kuidas eesti kirjandusloos on kujunenud kaanonina võetav tsenter (teatud autorid, teatud tüüpi teosed ja retseptsioonimudelid), mis on jäänud esindama perifeeriat või mis taandus selleks ja miks; 2) selgitada tsentri ja perifeeria suhteid üksikautorite endi tasandil (st ühtlasi selle eristamist, mis ühe või teise autori loomingus eksisteeris(b) võimalusena, kuid mingitel asjaoludel jäigi vaid selleks) ja 3)uurida eesti kirjandust kui maailmakirjanduslikku perifeeriat (hüpotees, mis vajab uurimise käigus tõestust või täpsustust). Teadaolevalt fokuseeritud lähenemist eesti kirjanduskultuurile "tsentri-perifeeria"-aspektist seni ette pole võetud, mistõttu uurimuse tulemused võiksid heuristiliselt täiendada senist ettekujutust eesti kirjandusest ja tema ajaloost. Uurimus on võetav pilootprojektina, mille alusel saaks lähitulevikus kavandada juba ulatuslikumat eesti kirjandusloo taas(läbi)kirjutamist asjaomase riikliku sihtfinantseeritava teema raames, mis integreeriks endas süsteemanalüütilise, semiootilise ja komparativistliku lähenemise. Seesugust metodoloogilist integraali järgitakse juba kavandatavaski uurimuses. Uurimuse väljundiks on monograafiline artiklikogumik, mis on kasutatav lisandusena seni ilmunud kirjanduslugudele ja kirjandusõpetuse erinevatel tasanditel kasutatavatele õpikutele. Projekti kestvus on kolm aastat, millest kaks esimest keskenduvad puhtalt uurimistegevusele ja nende tulemuste ettekandmisele semiaridel ja avaldamisele, kolmandal aastal tegeldakse tulemuste vormistamisega kogumikuks, mis lõpeb kollektiivse publikatsiooniga.
Traditionally, the methodological archetype underlying the writings on the Estonian literary history has been a bi-bibliographical or eclectic mix of different methods. This project suggests an alternative approach viewing the Estonian literature culture as a processual whole. The basic concepts come form Tartu-Moscow school of cultural semiotics. The dynamic meaning of culture, lietary culture included, unfolds on a centre-versus-periphery plane. Both "centre" and "periphery" ar releaved in textuality as a mutual communication of texts, as well as in the genesesis and functioning of an individual literary text. If a literary culture is described in the centre-periphery paradigm, it can be represented as a "seismic" process. This research project is actually a pilot project (an introduction) to a broader state financed topic, which aim is to compile a new voluminous framework "Estonian Literary Culture: Essence, History and Meaning". Examination of Estonian literary culture from the aspect of centre and periphery means firstly and foremost looking for answers the following problem questions; how has the canon (centre) of Estonian literary culture formed and developed; how are the temporal and spatial perihheries positsioned in the Estonian literature and in what way have they influenced the literary canon; what kind of relation is between the kernel texts representing the centre and the paratexts representing the periphery; whether and how the works of different authors can be illustrated form the aspects of centre and periphery; and last but not least - how does Estonian literature function as a national literature and as the periphery of the world literature.