"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-32
EKRM04-32 (EKRM04-32) "Eesti kõrgkultuuri loomisel osalenud isikute ja organisatsioonide arhiivipärandis leiduvate rahvuskultuuriliselt oluliste tekstide teaduslik publitseerimine (1.01.2004−31.12.2008)", Sirje Olesk, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKRM04-32
Eesti kõrgkultuuri loomisel osalenud isikute ja organisatsioonide arhiivipärandis leiduvate rahvuskultuuriliselt oluliste tekstide teaduslik publitseerimine
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.200480 000,00 EEK (5 112,93 EUR)
01.01.2005−31.12.2005100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2006−31.12.2006100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2007−31.12.2007100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2008−31.12.2008118 000,00 EEK (7 541,57 EUR)
31 827,98 EUR

Eesti kultuuriloo uurimiseks ja mõtestamiseks on paratamatult vaja tunda eesti kultuurilugu n.ö rohujuure tasandil. Olulisemate mittefiktsionaalsete tekstide puhul ei piisa ainult sellest, et üksikud uurijad võivad neid arhiivis lugemas käia. Sunnitud katkestus ja ideoloogilised moonutused nõukogude ajal on jätnud elavst kultuurikäibest välja mitmeid kultuuriloos ja kirjanduses olulisi isikuid (Under, Gailit jt) või moonutanud nende retseptsiooni (Faehlmann, Tuglas, Semper jt). Aktiivse kultuurimälu toimimiseks on vajalik teatud hulga dokumentaalse materjali laiem kättesaadavus ja kutuuridialoogis osalemine.Selleks on vajalik ikka veel mõnevõrra forsseeritult avaldada arhiivimaterjale -st teha seda, mida demokraatlikes maades on tehtud kogu aeg ja järjepidevalt. Kuna Eestis puudub praegu kirjastus, kes sihipäraselt tegeleks kultuuriloolise pärandiga, peaks seda toetama riiklik programm. Väljaannete kvaliteedi tagab EKLA teadurite professionaalsus: nad on võimelised allikaid tekstoloogiliselt pädevalt trükiks ette valmistama ja nende sidustamiseks kultuuripildiga vajalikke kultuuriloolisi järelsõnu ja reaalkommentaare kirjutama. Osaliselt sihtfinantseeritava teema raames on kavandatud sisuliselt uurida ja programmi raames trükiks ette valmistada järgmised väljaanded: 1. F. R. Fahelmanni Teosed III. Kahes esimeses Teoste köites on avaldatud Faehlmanni käsikirjaline pärad, kolmandas tehakse kättesaadavaks Faehlmanni kaks eri raamatutena ilmunud tööd: originaalis saksakeelne keeleteaduslik väitekiri ja ladinakeelne arstiteaduslik uurimus. (Koostöös Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega valmistatakse ette aastatel 2004-2005. Kommentaarid Kristi Metste ja Jaan Undusk, tõlgivad Jaan Undusk, Siret Rutiku ja Jüri Maadla) 2. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Mõlemad kirjanikud on sellest suurusjärgust, kelle puhul on kombeks avaldada kogu pärand. Kirjavahetus keskendub peamiselt aastatele 1918-1919, kuid on kirju ka eel- ja järelajast. Tegemist on väga kunstipäraste kirjadega, mida või käsitada kummagi autori ilukirjanduslik loomingu osana, (töös aastatel 2004-2005,koostavad Sirje Olesk ja Rutt Hinrikus) 3. August Gailiti ja Ella llbaku kirjavahetus. August Gailiti kohta on vähe biograafilist ja loominguloolist materjali, sest ta ei säilitanud oma arhiivi. Eestis on olemas Gailiti väheseid materjale teistes kogudes, Gailiti enda pärand on Stokholmis, Balti arhiivis. Kirjad tantsijatar Ella llbakule on aastatest 1953-59, kajastades pagulaselu ja vananevate loojate tagasivaateid Eesti Vabariigi kultuurile. Ella llbak on ise avaldanud paguluses ilukirjandust ja sekundeerib tundeliste, kuid kirjanduslikult väärtuslike vastuskirjadega. (Töös aastatel 2004-2005, koostab Piret Noorhani) 4. Mart Lepiku ja Betti Alveri kirjavahetus. Betti Alveri sünnist möödub 2006 sada aastat. Tema kirjad oma teisele abikaasale Mart Lepikule 1940.-1950. aastatel on perioodist, mil Alveri isik ja looming oli tõrjutud ja keelatud. Publitseeritavad kirjad täpsustavad oluliselt luuletaja isikulugu ja iseloomustavad markantselt ajastut (töös aastatel 2005-2006, kosotavad ja kommenteerivad Eve Annuk ja Kristri Metste). 5. Nigol Andreseni ja Ain Kaalepi kirjavahetus . Huvitavamaid säilinud kirjavahetusi Nõukogude Eesti kultuurielu kajastajana. Kirjade hulk on suur, avaldatakse valikuliselt kirjad peamiselt aastatest 1962-1977. (Töös aastatel 2005-2006, koostab ja kommenteerib Sirje Olesk.) 6. Asta Willmanni päevik. Ameerikas elanud tuntud naiskirjaniku loomingulisi refleksioone ja eneseteostuse kajastusi vahendav kirjanikupäevik aastatest 1968-84. (Töös 2006-2007, kommenteerib Rutt Hinrikus) 7. Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetus. Mahukas ajastulooline dokument 1920.-1930. aastatest. Tähtis nii korrespondentide biograafia kui kultuuriloo seisukohast. (Töös aastatel 2006-2008, koostab ja kommenteerib Marin Laak). 8. J. H. Rosenplänteri Maa- keele Päevaraamat Päevik pärineb aastast 1833 ja on K. J. Petersoni