See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM17-450
EKKM17-450 "Tekstist andmekoguks: Karl Morgensterni kirjavahetuse elektrooniline editsioon. Pilootprojekt. (1.01.2017−31.12.2018)", Janika Päll, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM17-450
Tekstist andmekoguks: Karl Morgensterni kirjavahetuse elektrooniline editsioon. Pilootprojekt.
From text to data collection. The electronic edition of letters from and to Karl Morgenstern. Pilot Project.
1.01.2017
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogukoordinaator01.01.2017−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.20177 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.20180,00 EUR
7 000,00 EUR

Projekti eesmärgid Mingi pärandi kultuurimälus hoidmine ei tähenda ainult säilitamist, vaid ka aktiivsesse kasutusse toomist - just seda võimaldaks projekt "Tekstist andmekoguks: Karl Morgensterni kirjavahetuse elektrooniline editsioon." A. Projekti põhjenduse kokkuvõte: sihtrühm ja väljundid Kaasaegseid üldistavaid uurimusi Morgensterni rolli kohta erinevate teadusalade ja ülikooli teadusstruktuuri arengu ja ajaloo uurijatelt on vähe, võrreldes kunstiteadlaste ja raamatuloolaste uurimustega. Samuti kasutatakse tema materjale vähe õppetöös. Suur osa Morgensterni käsikirjalisest pärandist jääb teadlastele, üliõpilastele ja kultuuriloost huvitujaile raskesti kasutatavaks eelkõige tänu käekirjade halvale loetavusele (vt LISA 2a_d: käekirjanäiteid Morgensterni kirjavahetusest) ning tekstikorpuse väga suurele mahule ja mitmekesisusele – edukas saksa paleograafia probleemide lahendamine eeldab ülihead keeleoskust ning suurt kogemust käsikirjade lugemisel. Seega aitab nende kirjade elektooniline editsioon suurendada nende kasutajaskonda, laiendades senist sihtrühma (kogenud paleograafid) tunduvalt. B. Projekti põhjendusest lähtuv põhieesmärk ja selle selgitused Ülaltoodud põhjustel on pilootprojekti põhieesmärk teha uurijaile elektrooniliselt kasutatavaks see osa Karl Morgensterni käsikirjapärandist, mis peegeldab tema mitmekesist panust teaduse (sh teadusraamatukogu) edendaja ja organiseerijana ning kultuurimootorina. Selle moodustab valik Eesti teadus- ja kultuuriloo jaoks olulisest kirjavahetusest, mis viiakse tekstituvastuse ja redigeerimise teel masinloetavasse vormi. See tähendab kõigepealt Morgensterni kirjade adressaatide ja temale kirju saatnud persoonide seast esmase valiku tegemist, nende kohati äärmiselt keerukate ja raskesti loetavate käekirjade algset dešifreerimist, väljaloetu põhjal kirjadest lõpliku valiku tegemist ja seejärel täpset dešifreerimist ning transkriptsiooni. Mare Rand on väga kogenud Morgensterni-uurija ja bibliograaf, kes tunneb nii Morgensterni kui teiste 19. sajandi Tartu ja Eesti kultuurielus oluliste persoonide käekirju, olles seega parim (ainuvõimalik) kandidaat selleks tööks. Transkriptsioonide tegemise käigus (kasutades keskkondi Scripto ja (vajadusel) Transcribus) testitakse jooksvalt erinevate traditsioonilises ja elektroonilises humanitaarias kasutatavate transkriptsioonimeetodite kasutuskõlblikkust ja sobilikkust elektrooniliste tekstikaeve programmide jaoks. Seda tehakse koostöös raamatukogu digikogude analüütiku Heiki Epneriga. Automaatse ja manuaalse tekstituvastuse kaudu viiakse käsikirjalised (nii digiteeritud kui veel digiteerimata tekstid) masinloetavale kujule (tekstifailides), et neid saaks edasi erinevate arvutiprogrammide abil struktureerida, teha tekstianalüüsi ja tekstikaevet. Tekstid sidustatakse ontoloogiliste sõnastikega, et tekste ja nende osi oleks võimalik kasutada linkandmetena. Nii luuakse uusi võimalusi (uute materjalide sissetoomise kaudu) kaasaegseid meetodeid kasutavaks uurimistööks, mitmekesistades kirjade teaduskasutust. C. Töö iseloomust tulenev lisaeesmärk Pilootprojekti üks esmaseid tööeesmärke on leida sobilik transkriptsioonimeetod. Masinloetava ja automaatse tekstikaeve võimaldamiseks ei ole vähetähtis, millisele kujule viiakse käsikirjaline tekst. Korpuse kasutusviisist tingitult välistame juba enne projekti algust foneetilise transkriptsiooni, samuti rangelt diplomaatilise transkriptsiooni, mis ei ole kuigi sobilik automaatseks otsinguks, jättes lõpliku valiku peamiselt semi-diplomaatilise ja täielikult normaliseeritud transkriptsiooniviiside vahele (vt M.J. Driscoll, Electronic textual editing: levels of transcription, http://www.tei-c.org/About/Archive_new/ETE/Preview/driscoll.xml). D. Projekti konkreetsed tööülesanded Projekt jaguneb järgmisteks alatöödeks: 1) Tekstide valik Teha valik seni publitseerimata kultuurilooliselt olulistest kirjadest, mis on seotud Tartu Ülikooliga ja Eesti kultuuriloo ning teaduse arengulooga, keskendudes ülikooli professoritele (nt G.Fr. Parrot, G.B. Jäsche, J.W. Krause, J.L. Müthel, G. von Ewers, J.Fr. Erdmann, D.G. Balk, G.Fr. Pöschmann, J.V. Francke) ja teistele kunstiajaloos ja kultuuriloos olulistele tegelastele (K.G. Sonntag, J.A.L. Albanus, numismaatik Köhler, G. Kügelgen, pikemalt vt 2017. aasta töökava). 2) Tekstituvastus ja redigeerimine koos tekstituvastus- ja tekstikaeveprogrammide testimisega (vt ka ülalt). Tekstituvastus võib olla nii automaatne kui manuaalne. Trükiste automaatsete tekstituvastusprogrammide arendamine on olnud väga edukas, ent saksa kursiivkäekirjade puhul on tarvis ka paleograafi abi. Kirjade väljalugemine ja transkriptsioon on tänu Mare Ranna kogemustele (nii valdkonna kui 19. sajandi Tartuga seotud kultuuritegelaste käsikirjade tundmine) lihtsustatud. Plaanis on kaasata ka konsultante eriti raskestiloetavate kohtade puhul. Tekstikaeveprogrammide testimist alustatakse paralleelselt esimeste tekstide transkriptsiooniga, kasutades keskkondi Scripto ja Transcribus..