"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6135
ETF6135 "Semiootiline lähenemine seletamaks avaliku arvamuse hoiakuid Euroopa Liidu integratsiooni suhtes (1.01.2005−31.12.2006)", Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
ETF6135
Semiootiline lähenemine seletamaks avaliku arvamuse hoiakuid Euroopa Liidu integratsiooni suhtes
A semiotic approach for explanation of public opinion on the EU integration
1.01.2005
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS250 Demograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS230 Sotsiaalne geograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005117 647,06 EEK (7 519,02 EUR)
01.01.2006−31.12.2006120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
15 188,42 EUR

Antud uurimisprojekti eesmärgiks on arendada kontseptuaalselt edasi ning testida empiiriliselt uudset teoreetilist lähenemist seletamaks avaliku arvamuse kujunemist EL integratsiooni suhtes laienenud EL kontekstis. Uurimuse empiiriline baas põhineb Eestile, mis on seni olnud uute liikmesriikide seas kõige euroskeptilisem (vt Vetik, 2003). Kavandatud uurimuses testitakse kahte peamist teoreetilist lähenemist seletamaks indiviidide hoiakute varieerumist EL integratsiooni suhtes. Esimene seletus lähtub EL integratsiooni hoiakute instrumentaalsest käsitlusest. Selle käsitluse raames on eristatavad omakorda mitmed erinevad lähenemised, mis rõhutavad peamiste hoiakute varieerumist seletavate sõltumatute muutujatena mitmesuguseid pragmaatilisi tegureid nagu majanduslik kasu, julgeolek jne (vt Ehin, 2001; Grabbe and Hughes 1999; Gabel and Palmer, 1995). Teine teoreetiline käsitlus lähtub ideest, et uutes liikmesriikides mängivad identiteedi küsimused Euroopa Liidu integratsiooni puudutava avaliku arvamuse kujunemises oluliselt suuremat rolli kui pragmaatilised kaalutlused. Selle idee testimiseks kasutame semiootilist lähenemist, mis on esmalt välja pakutud Raivo Vetiku poolt tema artiklis euroskeptitsismist Eestis (Vetik, 2003) ja edasi arendatud projekti uurimisrühma poolt kuue Kesk- ja Ida Euroopa riikide võrdleva uurimuse raames (Vetik, Nimmerfeldt, Taru, Kivimäe, 2004). Antud uurimisprojekti hüpoteesi aluseks on eeldus, et kirjanduses levinud instrumentaalne teoreetiline käsitlus, mis on välja töötud vanade Euroopa Liidu liikmesriikide kogemustele toetudes, ei seleta piisavalt hästi EL integratsiooni hoiakute kujunemist uute liikmesriikide puhul. Spetsiifiline sotsiaalne ja poliitiline kontekst, mis on iseloomulik neile riikidele, eeldab ka uudset teoreetilist lähenemist neis toimuvatele sotsiaalsetele protsessidele. Taolist eeldust kinnitavad viimastel Euroopa Parlamendi valimistel avaldunud märkimisväärsed erinevused hääletamisest osavõtus vanade ja uute liikmesriikide vahel. Uurimuses püstitatud hüpoteesi kohaselt on 2004. aastal liitunud riikides euroskeptitsismi seletavad tegurid seotud oluliselt enam identiteedi küsimustega kui pragmaatiliste kulude-tulude kalkulatsioonidega. Uurimuse käigus testitakse empiiriliselt seda hüpoteesi kasutades andmeid, mis kogutakse Eesti kohta antud projekti raames. Juhul, kui empiirilise analüüsi tulemused toetavad hüpoteesi laiendatakse tulevastes projektides uurimust ka teistele riikidele.      
The main objective of this project proposal is to elaborate and test empirically a novel theoretical approach for analysing public opinion about the EU integration in the context of the expanded EU. Focus of the project will be on Estonia, which has been the most Eurosceptic among the East European candidate states (see Vetik 2003 in this regard). The proposed study will test two theoretical explanations of variation in attitudes toward the EU integration. First explanation is based on the mainstream instrumental understanding of public opinion on the EU integration. Here a number of different approaches can be found, which all stress various pragmatic factors like economic gains, security issues etc. as the main independent variables determining public attitudes towards (see Ehin 2001, Grabbe and Hughes 1999, Gabel and Palmer 1995,). The second explanation departs from the idea that in new member states identity issues play much more important role compared to the pragmatic ones. A semiotic approach to test this idea has been proposed by Vetik in an article on Euroscepticism in Estonia (Vetik 2003) and further elaborated by the project team in a comparative study of six East European countries (Vetik, Nimmerfeldt, Taru, Kivimäe 2004). The hypothesis of the research project presumes that the mainstream instrumental explanations which are based on the experiences of old EU member states do not hold for the member states which joined the union in May 2004. Specific social and political context of these countries presumes novel theories to understand ongoing social processes. Remarkable difference in turnout in recent European Parliament elections between old and new member states supports such a proposition. We hypothesise that in the new member states the most important factors behind public opinion on the EU integration are not the cost-benefit calculations but identity issues. We will test the hypothesis using empirical data of Estonia gathered within this project and will expand the scope of the study in future if the hypothesis holds.