"EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus" projekt EMP480
EMP480 "Läänemere idaranniku looduslike randade ja rannikuehitiste jätkusuutlik tulevik (1.09.2019−31.08.2023)", Tarmo Soomere, Tallinna Tehnikaülikool.
EMP480
Läänemere idaranniku looduslike randade ja rannikuehitiste jätkusuutlik tulevik
Solutions to current and future problems on natural and constructed shorelines, eastern Baltic Sea
1.09.2019
31.08.2023
Teadus- ja arendusprojekt
EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.15. Ehitus- ja kommunaaltehnikaT220 Tsiviilehitus, Hüdrotehnoloogia, avameretehnoloogia, pinnasemehhaanika 2.1 Ehitusteadused30,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP470 Hüdrogeoloogia, geoplaneering ja ehitusgeoloogia 2.7 Keskkonnatehnika20,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikoolkoordinaator01.09.2019−31.08.2023
PerioodSumma
01.09.2019−31.08.20230,00 EUR
0,00 EUR

Rannikualad on mereriikide üks võtmeväärtusi; sageli alahinnatud potentsiaaliga; samas värav maalt merele, kus õitseb kaubandus ja tootmine ning kus ristuvad paljude kasutajate huvid. Sealne habras ja viljakas ökosüsteem toetab meie heaolu; mereelustiku taastootmisest kuni meile toidu ja puhkuse pakkumiseni. Rannik on ka puhver, mis sageli erosiooni hinnaga ning inimtegevusest nõrgestatuna kaitseb merelt lähtuvate ohtude eest, vajades ise kaitset räpaka inimtegevuse eest ja hoolt oma kaitsevõime säilitamiseks. Läänemere idaranniku toimimise parema mõistmise, ranniku ressursside efektiivsema, kuid keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku kasutamisega seonduvate praeguste ja tärkavate murede leevendamiseks panustavad projekti Tallinna tehnikaülikooli, Läti veeökoloogia instituudi, Klaipeda ülikooli ja Norra tehnikaülikooli teadlased. Iga rühm kannab unikaalset kompetentsi. Rannikule toimetavad energia peamiselt tuulelained. Lõviosa ranniku probleemidest (erosioonist kuni sadamate täiskandumiseni) on seotud settematerjali (klibu, kruus, liiv, muda) liikumisega lainete mõjul. Vastav teadmine on põhiosas loodud avaookeani randade jaoks. Seda ei saa niisama lihtsalt Läänemerele üle kanda. Projekti eesmärk on välja töötada sellised keskkonnasõbralikud lahendused ja tehnoloogiad rannikuala jaoks, mis sobivad Läänemere lainetuse, veetaseme muutlikkuse ja rannasetete omadustega ning mis on ülekantavad teiste analoogiliste veekogude jaoks. Selle saavutamiseks i) arvutame rannalähedase lainetuse omadused Läti, Leedu ja Eesti rannikute jaoks senitehtust kordades detailsemalt (TalTech), ii) mõõdame uut tüüpi anduritega väga täpselt Läänemere lainete (tipp)koormused merepõhjale (TalTech), iii) rakendame saadud teadmise lainete ja ranniku vastasmõju ja settetranspordi arvutamiseks, rannikute evolutsiooni ja ehitiste disainimise ning stabiilsuse hindamiseks (Läti, Norra), iv) koostame igaühe “tööriistakasti” ranna seisukorra ja rannikuehitiste riskide adekvaatseks hindamiseks (Läti, Leedu).
The coast and the nearshore is a resource of extremely high value to the Baltic States and a location of major conflict of interests by different user groups. It is an important ecosystem that supports human wellbeing, incl. providing food and recreational opportunities. It also has an important commercial function, supporting trade, the movement of people, and recreation through the beaches, ports and marinas. It is the buffer between land and sea, with coastal erosion and integrity of the nearshore ecosystem being a particular concern. This research brings together specialists from Tallinn University of Technology, Latvian Institute of Aquatic Ecology, Klaipeda University and Norwegian University of Science and Technology, each with their own internationally recognized expertise, to provide solutions to the current and future problems that already and will affect how we use coastal resources. The major source of energy to the nearshore are waves. Many of the problems we experience (such as erosion and port siltation) relate to how sediment (mainly gravel, sand and mud) is moved. Much current knowledge comes from open ocean and cannot be directly applied to very different conditions of the Baltic Sea. This research will provide environmentally friendly solutions to coastal problems in ways that very specifically account for the wave, water level and sediment conditions in the eastern Baltic Sea and are transferable for all similar water bodies. This is accomplished using i) data and knowledge that we currently have to provide much better and higher resolution knowledge about waves than are presently available, ii) by measuring sediment transport using novel sensors developed at TalTech, iii) by applying the new knowledge to examine how the interactions of waves and sediment impact the natural shores and coastal structures, and iv) provide tools so that coastal managers can make use of the knowledge produced to estimate how vulnerable are single coastal sections.