See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT20-49
IUT20-49 "Struktuurimuutused tootlikkuse kasvu tegurina siirdemajandustes (1.01.2014−31.12.2019)", Urmas Varblane, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond.
IUT20-49
Struktuurimuutused tootlikkuse kasvu tegurina siirdemajandustes
Structural Change as the Factor of Productivity Growth in the Case of Catching up Economies
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika5.2 Majandusteadus ja ärindus100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014168 900,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015168 900,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016168 900,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017168 900,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018168 900,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019168 900,00 EUR
1 013 400,00 EUR

Tootlikkuse kasv on Euroopa tulevase arengu üks võtmeteemasid. Projekti eesmärk on arendada välja poliitikasoovitused tootlikkuse tõstmiseks läbi senisest parema arusaama sellest, kuidas erinevad struktuurimuutuste komponendid mõjutavad tootlikkuse kasvu. Me panustame senisesse kirjandusse struktuurimuutuse mikro- ja makroaspektide lõimimise kaudu. Projektis rõhutatakse oskuste tõstmise, mittemateriaalsete varade ja eksporditoodete ja -turgude portfelli muutuste tähtsust majandusstruktuuri kujundamisel ja tootlikkuse tõstmisel. Pakutavad soovitused toetuvad siirderiikide majanduste empiirilisel analüüsil. Töö tulemused pakuvad välja võimalusi uuteks teoreetilisteks lähenemisviisideks – sidudes strateegilise turgude valiku ja mittemateriaalsed varad tootlikkuse ja struktuurimuutustega. Oluline on töö panus uudsete väga detailsete pikaajaliste mikrotasandi andmebaaside loomisel. Projekt seostab kolme uurimistasandit: sektori-riigi; ettevõtte ja ettevõttesisene tasand.
Productivity growth is among the key issues in the development of modern European societies. The aim of this project is to develop policy recommendations for productivity growth through improved understanding of the central role of various components of structural change as the factors of productivity. We add to the existing literature by combining micro and macro aspects of structural change. We emphasize the role of skill upgrading, intangibles and changes in export product or market portfolio in shaping economic structure and productivity. The provided recommendations are based on empirical evidence from catching-up economies. Our results offer guidance to development of new theoretical approaches - linking strategic market choice and intangibles to productivity and structural change. Significant contribution is constructing detailed longitudinal micro databases. The project combines three levels of research: sector-country, firm-, and intra-firm level.
Majanduse arengu ja kohanemisvõime võtmeküsimuseks on tootlikkuse kasv ning selle juhtimine. Uurimus selgitab, hindab ja teeb ettepanekuid, mida saavad teha riigid ja organisatsioonid tootlikkuse kasvuks. Projekt piiritles tootlikkuse kasvuteguritena juhtimispraktikad ja organisatsioonilised tegevused ning majandussektorite vahelised ja nende sisesed struktuurimuutused. Makrotasandi vaatest selgus, et isegi 2008.a majanduskriisi järgsel perioodil ei toonud tööjõu majandussektorite vaheline ümberpaiknemine Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE)riikides kaasa üldise tootlikkuse kasvu. Põhiline tootlikkuse kasv tulenes muutustest majandusharude sees. Eksportturgude ja tooteportfellide analüüs osundas sellele, et neil on märkimisväärne mõju tootlikkusele, kuid see oleneb ettevõtete õppimisvõimest ja strateegilisest valikust. Ekspordi kaudu õpivad enam ettevõtted, mis kombineerivad erinevaid rahvusvahelistumise viise ning laienevad kiiremini.Väga tähtis roll on juhtide ja tippspetsialistide mobiilsusel ettevõtete vahel, juhtide varasemal kogemusel ning rahvusvahelistel suhtevõrgustikel. KIE ja Lääne-Euroopa riikide võrdluses erinevad organisatsioonilise innovatsiooni sisu ja intensiivsus, aga ka töötajate võimalused oma tööd ning tööpäeva kujundada. Selgub, et ka müügipersonali aususe käsitluses ja ärikorruptsiooni tõlgendamises on erinevused. Need tulemused aitavad mõista, kuidas sotsiaalsed suhted ja väärtused kujundavad käitumist ning seeläbi mittemateriaalse varana tootlikkust. Need protsessid pole iseeneslikud ja juhivad tähelepanu sellele, et tootlikkuse kasv nõuab sihikindlat suunamist riigi tasandilt, arvestades ka pikaajaliste mõjuritega nagu sotsiaalne kapital ja kultuur. Projekti raames arendati edasi unikaalset kultuuridimensioonide mõõdikute süsteemi, mis omakorda võimaldab täpsemalt sihtida mittemateriaalsete varade osa tootlikkuse kasvus. Grandi täitmisel kogunenud teadmust rakendati Eesti riigi juhtimisel läbi osalemise erinevates nõuandvates- ja otsustuskogudes.