"Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus" projekt PUTJD64
PUTJD64 (PUTJD64) "Feast in afterlife: Multidisciplinary study of ritual food in conversion period cemetery at Kukruse, NE-Estonia (1.03.2015−28.02.2017)", Ester Oras, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, keemia instituut.
PUTJD64
Feast in afterlife: Multidisciplinary study of ritual food in conversion period cemetery at Kukruse, NE-Estonia
Feast in afterlife: Multidisciplinary study of ritual food in conversion period cemetery at Kukruse, NE-Estonia
1.03.2015
28.02.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP300 Analüütiline keemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)50,0
PerioodSumma
01.03.2017−28.02.201776 125,00 EUR
76 125,00 EUR

Projekti tulemusel loodi multidistsiplinaarne analüütiline protokoll muistsete savinõudega seotud toidujäänuste analüüsiks. Hinnati ja katsetati erinevad analüüsimeetodeid, mis hõlmasid mikroskoopilisi uuringuid, elementanalüüsi ja mitmeid massispektromeetria meetodeid toidujäänuste molekulipõhiseks määramiseks. Uuringu materjal koosnes 27 eksperimentaalselt toodetud savinõust ning 68 arheoloogilisest proovist, mis eraldati kokku 14st Kurkuse 12.-13. saj kalmistu savinõust. Eksperimentaalnõusid kasutati referentsmaterjali tootmiseks ning arheoloogilistele proovidele sobilike analüüsiprotokollide väljatöötamiseks. Arheoloogilisi savinõukilde uuriti esmalt elementanalüüsiga (SEM-EDS, XRD), et määrata savi koostis ja nõude tootmis- ning kasutustehnoloogiad. Savinõudega seotud pinnaseproove, kõrbekihte ja keraamikapulbrit analüüsiti mikroskoopiliste taimejäänuste (fütoliidid ja tärklisterad) ning molekulaarse koostise määramiseks. Viimase puhul rakendati toiduanalüüsi seisukohalt kõige viljakamaid analüüsimeetodeid: FT-IR, GC-FID, GC-MS, GC-C-IRMS, EA-IRMS, MALDI-ICR-MS. Projekti tulemused toovad esile mitmikproovide ja erinevate instrumentide ning proovi ettevalmistusprotokollide paralleelse kasutamise ja kombineerimise olulisust, sest ainult nõnda õnnestus saada täiendavat ning nüansirohkemat teavet algsete toidujäänuste kohta. Projekti jooksul avaldati neli 1.1 teadusartiklit ning hetkel on koostamisel /avaldamisel kaks artiklit (üks projekti tervikanalüüsi tulemuste kohta; teine uudse arheoloogiliseks lipiidimääranguks sobiva analüüsimeetodi kohta). Projekti kaugeleulatuvam panus seisneb edukalt toimiva multidistsiplinaarse arheoloogiliste jäägianalüüside uurimise kompetentsikeskuse rajamises Tartu Ülikooli juurde, mis on oluline panus vastava teadusteema arendamiseks tulevikus.
Project established multidisciplinary analytical protocol for the analysis of ancient food residues in ceramic vessels. Different analytical methods combining microscopic studies of food remains with elemental analysis of ceramics and different mass-spectrometry methods for molecular identification of food remains were scrutinized and the most prolific analytical protocols developed. The study material covered 27 experimentally produced ceramic vessels, and 68 samples from 14 archaeological pots from the 12th-13th century cemetery at Kurkuse. Experimental pottery was used to create reference material of known food substances and in order to test and develop most suitable analytical protocols applicable for archaeological samples. Archaeological potsherds were analysed for elemental analysis (SEM-EDS, XRD) of clay composition and in order to estimate the production and use of the vessels. Pottery related sediments, crusts and ceramic powder were studied for microscopic plant remains (phytoliths, starch) and molecular composition in order to identify initial food substances in the pots. For the latter, different lipid extraction protocols, and most fruitful analytical methods – FT-IR, GC-FID, GC-MS, GC-C-IRMS, EA-IRMS, MALDI-ICR-MS – were applied. The results highlight the importance of combined multi-sample, -instrumental and preparation protocol approach, complementing each other and providing more nuanced information on initial food residues in ancient vessels. Four 1.1 research papers were published during the project and two more (one in prep. covering the cohesive analysis of obtained archaeological results; the other under revision on novel methodology for archaeological lipid residue analysis) will be published in the coming months. The wider contribution of the project is setting up a fully functioning multidisciplinary archaeological organic residue analysis facility at the University of Tartu serving as an important base for future research in the field.
Projekti tulemusel loodi multidistsiplinaarne analüütiline protokoll muistsete savinõudega seotud toidujäänuste analüüsiks. Hinnati ja katsetati erinevad analüüsimeetodeid, mis hõlmasid mikroskoopilisi uuringuid, elementanalüüsi ja mitmeid massispektromeetria meetodeid toidujäänuste molekulipõhiseks määramiseks. Uuringu materjal koosnes 27 eksperimentaalselt toodetud savinõust ning 68 arheoloogilisest proovist, mis eraldati kokku 14st Kurkuse 12.-13. saj kalmistu savinõust. Eksperimentaalnõusid kasutati referentsmaterjali tootmiseks ning arheoloogilistele proovidele sobilike analüüsiprotokollide väljatöötamiseks. Arheoloogilisi savinõukilde uuriti esmalt elementanalüüsiga (SEM-EDS, XRD), et määrata savi koostis ja nõude tootmis- ning kasutustehnoloogiad. Savinõudega seotud pinnaseproove, kõrbekihte ja keraamikapulbrit analüüsiti mikroskoopiliste taimejäänuste (fütoliidid ja tärklisterad) ning molekulaarse koostise määramiseks. Viimase puhul rakendati toiduanalüüsi seisukohalt kõige viljakamaid analüüsimeetodeid: FT-IR, GC-FID, GC-MS, GC-C-IRMS, EA-IRMS, MALDI-ICR-MS. Projekti tulemused toovad esile mitmikproovide ja erinevate instrumentide ning proovi ettevalmistusprotokollide paralleelse kasutamise ja kombineerimise olulisust, sest ainult nõnda õnnestus saada täiendavat ning nüansirohkemat teavet algsete toidujäänuste kohta. Projekti jooksul avaldati neli 1.1 teadusartiklit ning hetkel on koostamisel /avaldamisel kaks artiklit (üks projekti tervikanalüüsi tulemuste kohta; teine uudse arheoloogiliseks lipiidimääranguks sobiva analüüsimeetodi kohta). Projekti kaugeleulatuvam panus seisneb edukalt toimiva multidistsiplinaarse arheoloogiliste jäägianalüüside uurimise kompetentsikeskuse rajamises Tartu Ülikooli juurde, mis on oluline panus vastava teadusteema arendamiseks tulevikus.