See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"RITA2" projekt RITA2/005
RITA2/005 "Hariduse valdkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuringu läbiviimine (1.06.2016−28.02.2017)", Elvo Themas, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
RITA2/005
RITA2/005
Hariduse valdkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuringu läbiviimine
Study about corruption and fraud in Estonian education system
1.06.2016
28.02.2017
Teadus- ja arendusprojekt
RITA2
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.06.2016−28.02.201739 600,00 EUR
39 600,00 EUR

Projektis uuritakse Eesti haridussüsteemis esinevat korruptsiooni kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetoditega ning koostatakse soovituse ja meetmete kogum. Tööde teostamist finantseeritakse EL poolt rahastatava programmiga: meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise kinnitamine tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ raames
In this study we examine corruption in the Estonian education system by using quantitative and qualitative methods. Recommendations, based on the results, are composed.
Käesoleva rakendusuuringu üldeesmärk on kirjeldada Eesti haridussüsteemi korruptsiooniriske ning pakkuda välja meetmed (sh tegevuskava) nende lahendamiseks. Tegemist on esimese spetsiifiliselt Eesti hariduses läbi viidud korruptsiooniuuringuga. Uuringu tulemusena selgus, et: 1) Ebaeetilise käitumise ja korruptiivse käitumise riskid on suurimad haridusasutuse haldamisel (sh ressursside - varade ja teenuste - juhtimisel, inimeste värbamisel ja valikul ning tunnustamisel ja väärtustamisel, haridusasutuse üle järelevalve teostamisel) ja hangete korraldamisel; haridusasutusse vastuvõtul ja järjekorda panekul; poliitika ja hariduse lõimumisel (poliitkorruptsioon, koolipidaja ja haridusasutuse vahelised poliitilistest eelistustest ja kokkulepetest sõltuvad suhted). 2) Väga palju kirjeldati uuringus ebaeetilist käitumist (sellega puututi ka rohkem kokku kui korruptiivse käitumisega), mille piirid on subjektiivsed ja inimeste jaoks väga erineva olulisuse, emotsionaalsuse ning tähendusega. Ebaeetilise käitumisena mõisteti nt üksteise suhtes alandavat või halvustavat käitumist (sh avalikult karjumist, solvamist), inimeste (sh laste, õppijate) ning haridusasutuste võrdlemist (sh pingeridade moodustamist) ning inimeste (sh õppijate) ebavõrdset kohtlemist. 3) Üldiselt võib märkida, et nooremad vastajad (õpilased ja üliõpilased) suhtuvad korruptiivsetesse olukordadesse leebemalt ja hindavad kirjeldatud olukordade esinemist erinevates sihtgruppides levinumaks. 4) Kokkupuude korruptsiooni ja ebaeetilise käitumisega on hariduses madal. Uuringus ilmnes, et kõige enam puututi viimase viie aasta jooksul hariduses kokku ebaeetilise käitumise (ca 11%) või onupojapoliitikaga (ca 11%). Kuid nendegi puhul ei omanud pooled vastajatest kokkupuudet ning 15–18% omas kokkupuudet väga harva. Kõige vähem puututi kokku altkäemaksu ja oskus- ning siseteabega kauplemisega.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring100,0