See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus" projekt EMP54
EMP54 "Keskkonnaruumide kultuuripärand: Eesti ja Norra võrdlev analüüs (1.04.2008−30.09.2010)", Sabine Brauckmann, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EMP54
Keskkonnaruumide kultuuripärand: Eesti ja Norra võrdlev analüüs
The Cultural Heritage of Environmental Spaces: A Comparative Analysis between Estonia and Norway
1.04.2008
30.09.2010
Teadus- ja arendusprojekt
EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH260 Teaduse ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogukoordinaator01.04.2008−30.09.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.200857 320,00 EEK (3 663,42 EUR)
01.01.2009−31.12.2009506 738,00 EEK (32 386,46 EUR)
01.01.2011−31.12.201131 749,00 EEK (2 029,13 EUR)
38 079,01 EUR

Uurimisprojektiga näidatakse, kuidas nii inimesi kui teisi elusolendeid hõlmava keskkonna taju sõltub ühest küljest tahtest säilitada ilusaid paiku ning ohustatud liike. Teisalt sõltuvad tajumisviisid aga tahtest sekkuda aktiivselt ja segi paisata taime- ja loomaliikide looduslikke elupaiku niipea, kui adutakse võimalikku majanduslikku kasu. Et seda konflikti esile tuua, viime läbi kaks all-projekti, uurides, millised on olnud loomade ja inimeste vahelised suhted 1840. aastatest tänapäevani ja millised on olnud konkreetsete biotoopide muutused Eestis kaheaastase perioodi vältel. Nii Eesti kui Norra projektiga vaadeldakse looduse enda eksperimente, visualiseerides või sümboliseerides seeläbi keskkonda (kas loomade liikumisruumi või staatilisena tunduvat taimeruumi). Projekti põhieesmärgiks on uurida, kui ajalikud ning mööduvad on inimeste tavad ja harjumused kindlate keskkondade suhtes, ning selgitada, kuidas neid säilitatakse aineliste või mitte-materiaalsete elementidena kultuuripärandis. Konkreetsemalt peaks projekti tulemusel selguma: 1) kuidas taoliste harjumuste põhjal on Norras 1840. aastatest tänapäevani kujunenud kindel keskkonna- ja kultuurimuutuste kaanon, mis hõlmab ohustatud liike (hunte) ja koduloomi (lambaid), 2) kuidas üle 1000 stereofoto tõid 19. sajandi lõpu Eestis kaasa tõdemuse, et "kultuur neelab alla looduse". Teadusuuringute perspektiivi ja biosemiootilist lähenemist kasutades üritavad mõlemad all-projektid näidata, kui sõltuvad oleme keskkonna kultuuripärandit säilitades oma tajumisviisidest.
The project will show how our perception of environmental space, occupied by non-human and human inhabitants, oscillates between the desire to preserve 'beautiful places', or endangered species. On the other hand, we actively intervent and shake up the natural habitats of plant and animal species once we are convinced to gain economic benefit. To evince these, we will conduct two sub-projects, dealing either with how animals and humans interacted in Norway from 1840 to nowadays, or with specific biotopes and the recording of their changing in Estonia over a two-years period. The Estonian as well as the Norwegian project will read records of nature's experiments and, thereby, visualize, sometimes mere symbolize environmental space, partly it will be the moving place of animals, partly the seemingly immobile space of plants. The main goal will be to unveil in general how transient are human habits towards specific environmental spaces and how such imponderabilities are stored as tangible and non-tangible goods into our cultural heritage. In particular, the project will demonstrate (1) how these habits built up a canon of Umwelt transitions between endangered species (wolves), domesticated animals (sheeps) and cultural change in Norway from 1840 to nowadays, and (2) how over 1,000 stereophotographs mutated to an outcry of 'culture gulps nature' in Estonia at the end of the 19th century. Both sub-projects accomplish, either from the perspective of science studies, or from the (bio)semiotic approach, to disclose how dependent on our perceptibility we are when preserving the cultural heritage of our environment.