Tomas Torsvik was born in Bergen, Norway, on 04.07.1977. He graduated
at the University of Bergen with a Cand.Scient. (equivalent to MSc)
degree in 2003, and PhD degree in 2007, both within the field of
Applied Mathematics. From 2007 Tomas Torsvik has been employed at
Bergen Center for Computational Science, UniResearch, Bergen, Norway,
initially in a post-doctorate position (2007-2008), and thereafter in a
permanent researcher position.
The Laboratory of Wave Engineering is a part of the Center for
Nonlinear Studies in Institute of Cybernetics, Tallinn University of
Technology. The Laboratory of Wave Engineering was formed on
01.01.2009 to promote and provide a structure for research in water
waves and coastal engineering within the Department of Mechanics and
Applied Mathematics, Institute of Cybernetics. Prof. Tarmo Soomere,
elected member of Academia Europaea and of the Estonian Academy of
Sciences, is head of the laboratory, which include a total of three
senior scientists, five researchers, three PhD students and three MSc
students.
The proposed project, entitled "Numerical particle tracking modeling
for inhomogeneous turbulent water basins", will focus on detailed
study of particle dispersion due to coherent turbulent structures, and
how to account for these properties in particle tracking
applications. These properties are particularly important to determine
the particle distribution resulting from transport over short and
intermediate time-scales, near tracer sources, or in the presence of
complex topography. Results from the project will contribute to
enhance the understanding of the relationship between advection and
dispersion/diffusion of a tracer, which is of fundamental importance
for several transport processes in the ocean, as well as development
of modeling tools directly applicable in complementary research
activities related to the Baltic Sea region.
Mobilitase Tippteadlase granti toel tehtud teadustöö on olnud suunatud meres esinevate laine- ja hoovusmustrite tuvastamisele ja nende kasutamisele rannavööndi kaitsmise eesmärkidel. Projekti raames arendati välja odavad ujuvpoid, kasutades selleks kompaktseid GPS/GPRS jälitusseadmeid. Ujuvpoide mõõtmised Soome lahes on näidanud, et keskmised hoovuste kiirused on 10 sentimeetrit sekundis, ulatudes ekstreemsetes ilmastikutingimustes isegi 60-80 sentimeerini sekundis ning et voolamised pinnakihis tekivad peamiselt tuule ja sünoptilisel skaalal ja lahes esinevate hoovusmustrite mõjul. Numbrilise modelleerimise vahendusel hinnati Soome lahe peamiselt laevateelt pärineva reostuse rannavööndisse jõudmise riski. Mõlemad, nii numbrilise modelleerimise tulemused, kui ka ujuvpoide mõõtmised näitasid, et reostuse randumise tõenäosus on suurem kui 25% ja reostusrisk jaguneb Soome ja Eesti ranniku vahel enam-vähem võrdselt. Tehisliku hajumise lisamine mudelisse mõjutab oluliselt üksikuid trajektoore ja algselt lähestikku paiknevate osakeste hargnemist, kuid ei oma peaaegu mingit mõju rannikutabamuste sagedusele ja mustrile. Hoovusmustrite numbrilise modelleerimise tulemuste analüüsimisel selgusid dünaamilised piirkonnad Soome lahe ida- ja loodeosas ja potensiaal ülikiireks üle lahe transpordiks Soome lahe lääneosas. Korduvesinevaid mustreid uuriti ka rannavööndit ohustavate laevalainete kontekstis, mille mõõtmiseks viidi läbi välitööd 2013.aastal. Lainete aja-sagedus analüüsi tulemused väljendasid selgelt laeva kiiruse ja seda rannikust eraldava vahemaa signatuuri ja hõlbustasid laine-energia ja üksikute lainekomponentide määramist.