See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas tippteadlase uurimistoetus" projekt MTT63
MTT63 "Numerical particle tracking modeling for inhomogeneous turbulent water basins (1.08.2011−31.10.2015)", Tomas Torsvik, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Küberneetika Instituut.
MTT63
Numerical particle tracking modeling for inhomogeneous turbulent water basins
Numerical particle tracking modeling for inhomogeneous turbulent water basins
Numerical particle tracking modeling for inhomogeneous turbulent water basins
1.08.2011
31.10.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas tippteadlase uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia34,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.4. MatemaatikaP130 Funktsioonid, diferentsiaalvõrrandid 1.1. Matemaatika ja arvutiteadus (matemaatika ja teised sellega seotud teadused: arvutiteadus ja sellega seotud teadused (ainult tarkvaraarendus, riistvara arendus kuulub tehnikavaldkonda)33,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.6. ArvutiteadusedP170 Arvutiteadus, arvutusmeetodid, süsteemid, juhtimine (automaatjuhtimisteooria)1.1. Matemaatika ja arvutiteadus (matemaatika ja teised sellega seotud teadused: arvutiteadus ja sellega seotud teadused (ainult tarkvaraarendus, riistvara arendus kuulub tehnikavaldkonda)33,0
PerioodSumma
01.08.2015−31.10.2015544 001,00 EUR
544 001,00 EUR
Keskkonnakaitse
0,00 EUR

Tomas Torsvik was born in Bergen, Norway, on 04.07.1977. He graduated at the University of Bergen with a Cand.Scient. (equivalent to MSc) degree in 2003, and PhD degree in 2007, both within the field of Applied Mathematics. From 2007 Tomas Torsvik has been employed at Bergen Center for Computational Science, UniResearch, Bergen, Norway, initially in a post-doctorate position (2007-2008), and thereafter in a permanent researcher position. The Laboratory of Wave Engineering is a part of the Center for Nonlinear Studies in Institute of Cybernetics, Tallinn University of Technology. The Laboratory of Wave Engineering was formed on 01.01.2009 to promote and provide a structure for research in water waves and coastal engineering within the Department of Mechanics and Applied Mathematics, Institute of Cybernetics. Prof. Tarmo Soomere, elected member of Academia Europaea and of the Estonian Academy of Sciences, is head of the laboratory, which include a total of three senior scientists, five researchers, three PhD students and three MSc students. The proposed project, entitled "Numerical particle tracking modeling for inhomogeneous turbulent water basins", will focus on detailed study of particle dispersion due to coherent turbulent structures, and how to account for these properties in particle tracking applications. These properties are particularly important to determine the particle distribution resulting from transport over short and intermediate time-scales, near tracer sources, or in the presence of complex topography. Results from the project will contribute to enhance the understanding of the relationship between advection and dispersion/diffusion of a tracer, which is of fundamental importance for several transport processes in the ocean, as well as development of modeling tools directly applicable in complementary research activities related to the Baltic Sea region.
Mobilitase Tippteadlase granti toel tehtud teadustöö on olnud suunatud meres esinevate laine- ja hoovusmustrite tuvastamisele ja nende kasutamisele rannavööndi kaitsmise eesmärkidel. Projekti raames arendati välja odavad ujuvpoid, kasutades selleks kompaktseid GPS/GPRS jälitusseadmeid. Ujuvpoide mõõtmised Soome lahes on näidanud, et keskmised hoovuste kiirused on 10 sentimeetrit sekundis, ulatudes ekstreemsetes ilmastikutingimustes isegi 60-80 sentimeerini sekundis ning et voolamised pinnakihis tekivad peamiselt tuule ja sünoptilisel skaalal ja lahes esinevate hoovusmustrite mõjul. Numbrilise modelleerimise vahendusel hinnati Soome lahe peamiselt laevateelt pärineva reostuse rannavööndisse jõudmise riski. Mõlemad, nii numbrilise modelleerimise tulemused, kui ka ujuvpoide mõõtmised näitasid, et reostuse randumise tõenäosus on suurem kui 25% ja reostusrisk jaguneb Soome ja Eesti ranniku vahel enam-vähem võrdselt. Tehisliku hajumise lisamine mudelisse mõjutab oluliselt üksikuid trajektoore ja algselt lähestikku paiknevate osakeste hargnemist, kuid ei oma peaaegu mingit mõju rannikutabamuste sagedusele ja mustrile. Hoovusmustrite numbrilise modelleerimise tulemuste analüüsimisel selgusid dünaamilised piirkonnad Soome lahe ida- ja loodeosas ja potensiaal ülikiireks üle lahe transpordiks Soome lahe lääneosas. Korduvesinevaid mustreid uuriti ka rannavööndit ohustavate laevalainete kontekstis, mille mõõtmiseks viidi läbi välitööd 2013.aastal. Lainete aja-sagedus analüüsi tulemused väljendasid selgelt laeva kiiruse ja seda rannikust eraldava vahemaa signatuuri ja hõlbustasid laine-energia ja üksikute lainekomponentide määramist.